Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi ei soostunud konkreetseid trahvi saajaid nimetama, kuid möönis, et inspektsioon on sel aastal määranud kaks 10 000 krooni suurust trahvi ja teinud ühe hoiatuse ning käimas on kolme ettevõtte inspekteerimine.
Peale selle käib uurimine ka ühe tehingutes siseinfo kasutamise kahtluse suhtes. Tegemist on omapärase juhtumiga, mis ei ole seotud börsiettevõttega, rääkis Mägi. Et uurimine käib ja ei ole kindel, kas süüdistuse esitamiseni jõutakse, keeldus ta täpsustavatest kommentaaridest.
Hansapanka pole trahvi määramisest informeeritud, ütles panga turunduse ja suhtekorralduse direktor Kristi Liiva eile.
Ühispanga tütarfirma Tallinna Panga Varahalduse juhataja Loit Linnupõld lausus, et ettevõtet trahviti 5000 krooniga selle eest, et inspektsiooni ei teavitatud õigel ajal juhtkonnas toimunud muudatustest. «Kõik on õige -- kui näpuga järge ajada, oleme me tõepoolest eksinud,» nentis ta.
Algul oli inspektsiooni määratud trahvisumma poole suurem, kuid seda vähendati, kui avaldasime arvamust, et meie rikkumine pole võrreldav Hoiupanga rahaturufondi tehtuga, rääkis Linnupõld.
Detsembrist alates töötab väärtpaberiinspektsioonis peadirektori asetäitja ametis Alvar Jaamu, kes varem oli Ühispanga Fondijuhi juhataja.
Mägi rääkis, et praktikas määratakse trahv siis, kui õigusrikkumine on olnud tahtlik või eeskirja vastu on eksitud korduvalt.
Väärtpaberiinspektsiooni peadirektoril on õigus määrata kuni 10 000 krooni suurune trahv. Kui inspektsioon näeb vajadust määrata suurem karistus, tuleb sellega pöörduda halduskohtusse. Kohtusse pöördub inspektsioon vaid siis, kui on Mägi sõnul 70 protsendi ulatuses veendunud, et saavutatakse võit. Ebamäärast seadust on võimalik tõlgendada mitmeti ja näiteks Hansapanga vastu kohtusse minnes kahjustaksime mõttetute vaidlustega väärtpaberituru mainet, lisas Mägi.