Eelarvedefitsiit libe tee
Viivitused riigieelarve raha ülekandmisel, prognoositust tagasihoidlikum maksulaekumine ja möödunud nädalal avaldatud statistilised näitajad viitavad, et selle aasta riigieelarve jääb miinusesse.
Äripäeva arvates ei tohi valitsus lasta riigieelarvet defitsiiti. Mida varem otsustatakse riigieelarve kulude pool koomale tõmmata, seda lihtsam on eelarvet jälle tasakaalu viia.
Eelarvedefitsiit tähendab elamist üle oma võimete, mis varem või hiljem tuleb kinni maksta. Tagasimaksmine saab toimuda avaliku sektori kulude vähendamise või maksude tõstmise abil. Mõlemad võimalused on ebapopulaarsed ja neid on raske ellu viia. Sellepärast peabki riik hoidma eelarve tasakaalus ja elama vastavalt tänastele võimalustele.
Eelarvepuudujäägi kasuks räägib tõsiasi, et nii tuleb käibele rohkem raha ja seeläbi stimuleerib riik majandust ning Eesti saaks majandussurutisest kiiremini üle.
Eelarvepuudujäägi toetajad väidavad, et see on omane pea kõikidele riikidele ja sellepärast ei ole puudujäägis midagi katastroofilist. Majandusanalüütik Hardo Pajula hinnangul kannataks Eesti 2--3% suuruse majanduskasvu korral välja kaheprotsendilise eelarvepuudujäägi.
Kuigi eelarvepuudujääk on mujal maailmas tavapärane, pööratakse selle vähendamisele suurt tähelepanu.
Eestil on õnnestunud ujuda vastuvoolu -- kaks aastat on meie riigieelarve olnud isegi ülejäägiga. Põhjusel, et märtsis on riigikogu valimised, oleks vale astuda samm tagasi ja senist fiskaalpoliitikat lõdvendada.
Oht on selles, et kui sellel aastal jääb eelarve paariprotsendilisse defitsiiti, siis järgmisel või ülejärgmisel aastal võidakse veelgi järele anda. Eelarve uuesti tasakaalu saamine on poliitikutel keerulisem kui selle tasakaalus hoidmine. Oma rahvusvaluuta reaali devalveerinud Brasiilia eelarvepuudujääk oli näiteks 8%.
Reedel avaldatud statistikaameti andmed viitavad, et Eesti puhul võib defitsiit kujuneda sellel aastal kahest protsendist isegi suuremaks. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga vähenes kolmandas kvartalis ettevõtete käive enam kui miljard krooni. Käibemaks moodustab eelarve tulubaasist üle 40 protsendi.
Ettevõtete maksustamiseelne kasum oli eelmise aasta kolmandas kvartalis ligi kaks miljardit krooni, mis moodustas ainult 67 protsenti 1997. aasta kolmanda kvartali kasumist. Need on selged signaalid, et kui majandussurutis jätkub, tekib maksutulude laekumisega probleeme.
Vaadates tööstustoodangu müügi detsembrikuu numbreid, võib küll öelda, et tööstussektor on surutisest üle saanud. Kui kolmel varasemal kuul müügimahud vähenesid, siis detsembris muutus suund jälle vastupidiseks.
Kuna aga teised indikaatorid majandusarengu kiirenemisele ei viita, siis ei tohiks riik ühe kuu tööstustoodangu müügi näitajate põhjal kulude kärpimisest loobuda.
Mis puudutab riigieelarveliste kulutuste suurendamise abil majanduse turgutamist, siis ei pruugi need kulutused olla ettevõtete seisukohalt kõige õigemad. Näiteks jagatakse Telekomi erastamisest saadav raha eelarves mõne miljoni krooni kaupa katuste lappimiseks.
Kindlasti aitab majandust rohkem elavdada see, kui riik vähendab maksukoormust ja korjab vähem raha ettevõtete käest ära. Näiteks kasutab Telekomi erastamisest saadud raha ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkiva eelarveaugu katmiseks, nagu möödunud aastal pani ette Äripäev.