Riik peaks püüdma hoida eelarve maksimaalselt tasakaalus. See on niivõrd tõsine küsimus, ma kujutan ette, et mitmed tugevad töögrupid peaksid selle kallal hirmsasti tööd tegema.
Telekomi müük ei ole õige tee riigieelarve probleemide lahendamiseks. Peaks rohkem sügavuti analüüsima, mis siis meie riigieelarvet sel aastal ootab. Arvan, et suur osa prognoosidest on liiga pealiskaudsed.
Peaks ikka üritama teda tasakaalus hoida. Tuleks lähtuda lihtsast talupojamõistusest, et ei ole võimalik kulutada rohkem, kui teenime. Ei saa rohkem kulutada, kui rahakotis raha on. See on ka tegelikult tasakaalustatud riigieelarve põhimõte. Kui läheme miinusesse, elame kellegi arvel võlgu. Ja see pole hea.
Tuleks üle vaadata riigi kulude pool, võib-olla saab sealt kokku hoida, et ei oleks vaja miinusesse minna. Riigieelarvet defitsiidiga teha ei ole päris õige. Telekomi raha peale lootmine on majandusliku riski peale minek. Ettevõtted võivad seda endale teatud määral lubada, riik mitte. Tuleb mängida kindla peale.
Mina usun neid majanduseksperte, kes ütlevad, et kui on väike defitsiit, siis ei ole tegelikult paanikaks põhjust. Paraku ka meie juhatus on avaldanud arvamust, et nad ei näe, et tulude pool tuleks selleks aastaks planeeritud ulatuses täis. See oleks siis õigem ette ära näidata.
Kui plaanitakse Telekomi raha juba sellesse aastasse sisse, võib tulla harjumus teha selliseid kulutusi, mida on vaja jätkata ka järgmistel aastatel, aga siis meil sellist asja müüa ei ole.
Defitsiiti laskmine pole võimalik Eesti seadustega. Selle variandi unustame ära, nende seaduste muutmine on niivõrd keeruline. Põhimõtteliselt seda saab teha, aga praktiliselt on see võimatu.
Eelarve koostamise seadused on põhimõtteliselt valed. Seal on kirjas see konstitutsiooniparagrahv -- kõik kulud ja tulud. Mis asi see on? Kui mina võtan kätte ja oma maja eest tänava puhtaks lükkan, kas Eesti rahvas läheb rikkamaks, kas Eesti riik läheb paremaks? Läheb küll. Kuidas te selle eelarvesse kirja panete. Näide on otsitud absurdne, aga ta on õige.
Mujal on eelarve koostamisel tulud ja kulud ja on tasakaalustavad kirjed. Meil on eelarve oma kujult, oma koostiselt absurdne. Majandusprofessorina on seda paha lugeda. Praeguste seaduste järgi defitsiiti minna pole võimalik. Eelarve maht on vastav enam-vähem talutavale majandusaastale. Kriisi korral on ta muidugi vastu taevast. Aga tuleb hakata tegelema ka sellega, et eelarve tulud laekuksid, mitte nii nagu praegu, et maksmine on sisuliselt vabatahtlik.