Silva Männik • 27 jaanuar 1999

Detsembrikuus vähenes importkauba müügimaht järsult

Tollistatistika andmeil ületas kaupade sissevedu möödunud aasta detsembris väljaveo 675 miljoni krooniga, mis oli ligi poole võrra väiksem kui novembris. Kaubandusdefitsiidi järsu vähenemise taga ei ole niivõrd ekspordi kasv kui just impordi vähenemine. Võrreldes 1997. aasta lõpuga oli müüki pandud välismaiste kaupade hulk tollistatistika teatel üle 700 miljoni krooni väiksem ehk alla kolme miljardi krooni kuus.

Hulgi- ja jaemüüjad arvestavad oma tellimustes ja järgmise aasta eelarvetes müüdavate kaubakoguste edasise vähenemisega.

Olmeelektroonikat müüva ASi Stimont tegevdirektor Voldemar Pauman rääkis, et eelmise aasta lõpus vähenes keskklassi tehnika müük peaaegu olematuks. Planeeritud käive saavutati Paumani sõnul vaid uute ja eksklusiivsete mudelite müügiga, sest rikkam rahvas veel väga pingsalt raha ei loe. «Kui me oleksime jätkanud nende kaupadega, mida varem tavapäraselt müüsime, oleks käibelangus väga suureks läinud,» märkis Pauman. Sellel aastal prognoosib Pauman kokku kuni 25protsendilist müügi vähenemist.

Imporditavate toidukaupade müügi vähenemisega arvestab sellel aastal ka toiduainete hulgimüüja ASi Haadler müügidirektor Toomas Hurt. Toiduainete osas ei ole karta küll üldist järsku müügi vähenemist, langused võivad toimuda aga kaubagrupiti. «Näiteks olevat maiustuste turg juba 30% võrra langenud, meie firmal oli see 10% piires,» rääkis Hurt, «Edasine langus võib toimuda mitmete esmatarbekaupade osas, mille pealt inimesed kokku hoidma hakkavad.»

Nike spordivarustust maale toova ASi Jalajälg kommertsdirektori Aare Altraja sõnul ei ole pessimismiks põhjust, sest kallimate ja kvaliteetsemate kaupade müük veel vähenenud pole. «Inimesed loobuvad majandusraskuste ajal pigem paarist odavast asjast ja ostavad ühe kallima,» põhjendas ta. Samas nentis Altraja, et sügiskaupade tellimused võivad 15--20% võrra väheneda. Kriisiolukord mõjub kaupmeesele kainestavalt ja eufooria kadumine võib paarikümne protsendi võrra tellimusi vähendada, rääkis ta.

Peaministri majandusnõunik Aare Järvan ütles, et kõik näitajad, mis viitavad jooksevkonto defitsiidi kahanemisele, olgu see siis impordi vähenemine või ekspordi suurenemine, on Eestile kokkuvõttes positiivsed. See probleem on meil pidevalt päevakorral, sest vaatamata jooksevkonto defitsiidi vähenemisele jääb puudujääk kokkuvõttes ikkagi suureks. «Näiteks Telekomi erastamine, sellest huvitatud investoritel Londonis olevat siiski mõned makromajanduslikud kõhklused,» lisas Järvan, «ja need on seotud just Eesti suure jooksevkonto defitsiidiga.» Kuigi kaupmeestele võivad vähenevad müügikäibed esialgu meelehärmi tekitada, on see Järvani sõnul lühiajaline nägemus. «Kui nad lühiajalist plaani peavad, ootaksid nad suuremat käivet, aga see suurendab ohtu, et tulevikus kukub süsteem kokku,» selgitas Järvan.

Hetkel kuum