Sideministeerium

Vahetult enne Eesti Telekomi aktsiaemissiooni algust tehti emissiooniprospekti parandusi. Väidetavasti tehnilisi. Kui esialgse variandi järgi (kehtis läinud reedeni) jaotati ülepakkumisoptsiooni raames müüdavad aktsiad ostupakkumuste vahel proportsionaalselt, siis uue versiooni kohaselt jääb aktsiate jaotuse määramise õigus müüjale. Müüja võib muidugi otsustada proportsionaalse jaotuse kasuks, ent tal on vabad käed ka teisiti teha.

Äripäeva arvates peab teede- ja sideministeerium müüjana selgelt välja ütlema, et aktsiad jaotatakse proportsionaalselt.

Pehmelt öeldes on üsna kummaline, et Eestis ei suudeta üht suurt asja müües, kõigi aegade suurimat erastamistehingut tehes vältida segadust. Telekomi erastamise ümber on niigi käinud üks segaduste tants. Ühelt poolt on õigus teede- ja sideminister Raivo Varel, kes kõikjal poliitilisi põhjusi näeb, teisalt ei ole ka ministeerium kõike teinud, et asi sujuvalt kulgeks.

Paranduste eesmärk on ju teha mingi asi selgemaks ja täpsemaks. Sedakorda on aga asi vastupidine. Jättes aktsiate jaotuse üle otsustamisõiguse müüjale, antakse võimaluse kedagi teistele eelistada.

Mis tähendab, et saadavate aktsiate hulk ei pruugi sõltuda igati korrektselt tehtud pakkumusest, vaid näiteks sellest, kas sa oled eestlane või Ühispanga klient (teede- ja sideministeerium on korraldamisõigused andnud Ühispangale), kuidas sa seni aktsiaturul käitunud oled jne. Ühesõnaga müüjale jääb võimalus välja selekteerida võrdsematest võrdsemad.

Üllatav, et juba on soovitatud investoritele teha oma tehingud konkreetsete firmade kaudu. Ja seda mitte seepärast, et see firma pakuks paremat teenust, vaid põhjendusega: muidu ei pruugi soovitud hulka aktsiaid saada.

Valiku tegemist aktsiate jaotamisel võib küll põhjendada sellega, et nii soovitakse tagada, et suur osa aktsiatest ei läheks spekulantide kätte. Samas võib selline segadus ja eelistusõiguste võimalus tagasilöögi anda hoopis teisest küljest. Aktsiaid märkida kavatsenud investorid on nädala jooksul juba kaks hoiatavat signaali saanud. Esiteks erastamisskeemi muutmise eelnõu riigikogus ehk teadmatus, mis saab ettevõttest, ja teiseks muudatused emissiooniprospektis ehk teadmatus, mis saab aktsiatest. Heal juhul ootab see investor emissiooni lõpuni ja ostab aktsiad järelturult, kus ei ole täpsustusi ning tingimuste muutusi, vaid konkreetsed aktsiad. See aga võib tähendada, et ülemärkimist ei tule ja riigil jääb osa raha saamata. Hinnatõus kandub järelturule. Kuid investor võib ka Telekomist üldse loobuda.

Niisiis, vältimaks segaduste jätkumist Eesti Telekomi müügi ümber, koos kõigi kaasnevate tagajärgedega kuni emissiooni katkemiseni välja, ootab toimetus teede- ja sideministeeriumilt selget ja avalikku väljaütlemist, et aktsiate jaotus on proportsionaalne. Loomulikult tuleb tagada, et emissioonikorraldajad nii ka käituksid.