Kas börsil on taas oodata kiiret tõusu?

Ei tea, kui palju võiks olla kliente, kes repotehingut tahavad. Intress 19% on küllalt kõrge. Ja teisest küljest nende repotehingutega on igasugused investorid pidanud väga suuri kaotusi vastu võtma. Arvan, et enne mõeldakse ikka väga kriitiliselt läbi, kas seda tasub teha ja missugused on perspektiivid turu tõusule. Ühest küljest peaks repovõimalus turule raha juurde tooma, teisest küljest peab investoril olema väga selge nägemus ettevõttest üldse.

Mõeldakse põhjalikult, kas aktsiahindade tõusul on ka majanduslikku põhjust. Ja seda ei saa praegu veel kindlalt öelda. Nii majanduses kui ka paljude ettevõtete tulevikuperspektiivis on palju kahtlusi.

Tegelikult ühe finantsinstrumendi elustamisest ei saa väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Probleem, mis repolaenuga esimesel ringil tekkis, oli see, et paljud pangad andsid seda väga kergekäeliselt, kontrollimata raha kasutamist jne.

Nüüd on laenaja ehk pank nähtavasti ka oma juriidikapoole üle vaadanud -- selle peale viidati, et lepingud olid halvasti tehtud jne. On kindlad limiidid ja neist peetakse kinni. Hinnalanguste korral ei jäeta neid asju kahe silma vahele ja realiseeritakse tagatised kiiresti. Arvan, et laenude maht on marginaalne, hüperrallit ei tule.

Repotehinguid sõlmitakse kui ärilist tehingut, situatsioonis, kus see on kasulik mõlemale poolele. Üks pool saab aktsiaid, teine intressitulu. Siin ma põhimõttelist seost börsi liikumisega ei näe.

Samas, kuna ülisuure tõenäosusega saab Telekomi aktsiast Tallinna väärtpaberibörsi kaalukaim, tema osalus hakkab kõige rohkem määrama Talse liikumist, hakkab perspektiivis selle aktsia hind igal juhul tõusma. Tegu on ühe sellise aktsiaga, mille langemisvõimalused on ära lõigatud poliitiliste otsustega, seetõttu viib ta börsi paratamatult tõusule. Aga Hansapanga rolli ei maksa siin ületähtsustada. See on rohkem Raivo Vare teene.

See, kas börs läheb üles või alla, oleneb sellest, kui palju on vaba raha, mida tahetakse ja julgetakse aktsiatesse panna. On spekuleeritud, et hind tõuseb järelturul kohe kolmandiku. Inimestele räägitakse, et see on peaaegu lollikindel tehing. Aga kusagilt peab ju see raha tulema, mille eest aktsiaid ostetakse.

Kui pangad julgevad uuesti hakata reposid tegema, peab pangal olema vaba raha, mida läbi klientide aktsiaturule suunata. See raha peab kusagilt mingil hetkel jälle panka tagasi tulema. Aga niipalju, kui ma olen ettevõtjatega rääkinud, ütlevad kõik, et see, mis kunagi oli, on kas ära söödud või sellises seisus, et ei ole mõtet oma aktsiapositsioone liigutada.

Mingi tõus võib tulla. Üks pool on sisemine -- kui oma pangad hakkavad raha andma. Teine -- kui emissiooni käigus jäävad osad välisinvestorid aktsiatest ilma, võib tekkida ostusurve.