Kindlustusmaksete kompenseerimise näeb ette ettevõtluse riikliku toetamise seaduse muutmise eelnõu. Tänavuse aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 8 mln krooni.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Juhan Telgmaa selgitas, et saagi kindlustamine on riskantne ettevõtmine ja seetõttu on kindlustusmaksed kõrged. «Talunikud lihtsalt ei jõua praegu oma saaki kindlustada,» ütles Telgmaa.
Lääne-Virumaal teravilja kasvatav talunik Jaak Läänemets nentis, et saagi kindlustamise eest maksmisega põllumehed ise hakkama ei saa ja pealegi tuleb mullusega sarnaseid aastaid siiski harva ette. «Mina pigem pingutan ühe aasta püksirihma, kui maksan kogu aeg kellelegi,» ütles Läänemets.
Seadusemuudatuse peaks Telgmaa sõnul vastu võtma riigikogu praegune koosseis, et talunikel oleks kevadel põllule minnes võimalik oma saak kindlustada.
Talunikele pakub saagi kindlustusvõimalust praegu Nordika kindlustus, kes ootab kindlustustoetusi määrava eelnõu vastuvõtmist. Kindlustatakse põllunduskultuure vastavalt hektari saagikusele, mis nõuab talunikelt korras raamatupidamist.
Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu lausus, et selts pakub põllumajandustoodangu kindlustamist esialgu vaid Leedus, kuid mõeldakse juba ka Eesti turu peale. Samuti töötab BICO Kindlustus välja riskitabeleid ja kindlustustingimusi.
Seaduseelnõu kohaselt jõuab toetus taluniku pangaarvele hiljemalt 20. juulil.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest