Priit Harik • 10 veebruar 1999

Kõnealustusmaksuga on ka võitjaid

Eesti Telefonile (ET) maikuust tiksuma hakkav lisaobrok kõnede alustamise pealt on juba rahvasuus leidnud nime kõnehalustusmaks. Ehk siis maks, mis haluna vastu näppe annab ja manitseb vaid asjalikke kõnesid pidama.

Ei taha polemiseerida ET turunduspoliitika üle ja mõistatada, kas 48 senti kõnetükist toob kasumit või pärsib oluliselt nn rämpskõnesid, vähendades kõnemahtu ja seega operaatorfirma käivet.

Selge on see, et kõik me tavainimestena näeme sellises maksustamises enda ahistamist. Esmapilgul ei paista küll kedagi, kes lisakoormisega rahul oleks.

Näen selles aktsioonis vett telefonisüsteemide müümise ja hooldamisega tegelevate firmade ja ka GSM-operaatorite veskile. Viimasel ajal on ettevõtted hakanud järjest elavamalt huvi tundma sidekulutuste optimeerimise vastu. Odavam kõnekanal on mõiste, mida mujal maailmas tuntakse hästi tänu operaatorite mitmekesisusele.

Eri kellaajal on operaatoritel erinevad hinnad ja kliendi intelligentne telefonijaam valib just hetkel odavaima operaatori ja suunab kõned sinna.

Eestis tähendab see seni, et lisaks ET võrgule liidetakse firmade kodujaamadele GSM-terminale, mis lubavad lauatelefonidelt mobiiltelefonidele võetavaid kõnesid tava- ehk fiksvõrgust mööda juhtides suunata kohe mobiilivõrku ja saavutada seega kõneminuti pealt kuludes olulist kokkuhoidu. Terminal töötab ka teistpidi -- väljas olles saab töötaja või klient firmasse nn üldmobiilile helistades raha kokku hoida.

Fiksterminalide müük kasvas oluliselt Eesti mobiilsideoperaatorite minutihindade langetamise võistluse taustal -- tekkis suur vahe ET võrgust GSM-võrku mineva kõne minutihinna ja GSMi võrgusisese kõne minutihinna vahel. Investeeringu tasuvusaeg mobiilterminali soetanud firma jaoks lühenes sõltuvalt kõnede hulgast kahe kuu kuni ühe aastani.

Ettevõtted on tänases majanduslikus taustsüsteemis valmis maksma suuri summasid, kui näevad seeläbi peatset ja reaalset kokkuhoidu.

Kõnealustusmaks aitab telefonisüsteemide müüjal ja hooldajal veelgi edukamalt selgitada kulude minimeerimisele mõtlevale firmajuhile GSM-terminalide kasutuselevõtu vajadust.

Positiivseima stsenaariumina saab müüa kliendile järgmisi kaupu: spetskaart kliendi jaama, mis võimaldaks terminale ühendada, terminal, terminali paigaldus koos jaama programmeerimisega ja liitumisleping EMTga. Eestis on konkurentsitult enim müüdud Ericssoni ja Nokia mobiiliterminale.

Tuleb tõdeda, et ühe õnn on siiski väga tihti teise õnnetus. Kodustelt numbritelt hakatakse senisest veelgi vähem helistama tasulistele telefonidele nagu Eurovisiooni lauluvõistluse hääletus või infoliinid. Hoopis otsitakse laua alt välja paberkandjal telefoninumbrite infobaas. Kuidas aga saadakse tagasi makseterminali kõnemaks, kui poes kaardiga maksta?

Tõenäoliselt suurendatakse kõnealustustasu kehtestamisel pangakaardiga maksjatele miinimumtasu, kuna ühenduse tekitamine kaardikeskusega läheb kallimaks. Kuid kas taksofirma, helistades mulle tagasi ja teatades mind ootava takso numbri, liidab kõnealustusmaksu ehk pool krooni taksoarvele? Neile on see ju lisanduv kulutus.

Hetkel kuum