14. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Koolitus majanduse languse perioodil

Eelmisel sügisel puutusid paljud koolitusfirmad kokku sellega, et ettevõtted ütlesid ära varem kokkulepitud kohtadest avatud koolitustel. Sageli oli tegemist lihtsalt emotsionaalse hirmuga tuleviku ees. Muutunud majandusolukorras tuli midagi ette võtta ning koolituskulude kärpimine tundus nii mõnelegi ettevõttele ühe parema võimalusena majandusseisu parandada.

Selleks aastaks on enamik firmasid näinud ette kas samal tasemel või vähendatud mahus koolituskulusid. Neid ettevõtteid, kes kavandasid selleks aastaks töötajate koolitusele senisest suuremad kulutused, on palju vähem.

Koolituse peale hakkavad ettevõtted tõsisemalt mõtlema tavaliselt stabiilsel perioodil. Nii kiire arengu kui ka languse ajal koolitusele suurt tähelepanu ei pöörata.

Isegi majanduslanguse ajal pole koolitus küll see koht, kus peaks kokku hoidma.

MoDo Paperis pööratakse igal aastal tähelepanu mõnele koolituse valdkonnale, pole mõtet ühte valdkonda mitu aastat järjest teistele eelistada. See on regulaarne protsess ja iga valdkonna juurde tuleme mõne aasta pärast jälle tagasi.

Eri ametikohtadel on koolitusvaldkonnad erinevad. Koos koolitusfirmadega arutame, missugust koolitust mingil erialal parasjagu vaja on. Koolituskavad on tehtud mitme aasta peale ja ma ei arva, et majanduslanguse perioodil tuleks täielikult muuta firma koolitusstrateegiat.

Koolitusele tuleks suurt tähelepanu pöörata nii siis, kui firmal läheb hästi, kui ka raskematel aegadel.

Näiteks finantskoolitus on vajalik igal juhul, sõltumata sellest, kas on majanduslangus või mitte.

Ettevõtetest oleks väga lühinägelik unustada halval ajal koolitamine ära. Kui ükskord tuleb hea aeg, siis pole enam kusagilt startida. Eesti majandusele kui tervikule on töötajate pidev koolitamine oluline.

Reeglina tehakse firmade koolituseelarves vähendusi põhjusel, et sissetulekud on vähenenud, ning püütakse nii kulusid kokku hoida. Meie ettevõttes pannakse koolitusplaan paika struktuuriüksuste tellimuste alusel, iga liider koolitab oma meeskonda.

Koolituse üldsumma on Baltikas jäänud samale tasemele kui möödunud aastal. Lisandunud on näiteks üks laiendatud maailmatasemel koolitus, kus meie ettevõtte töötajad osalevad otseülekandeseminaril satelliitside vahendusel.

Koolituskulude suhteliselt suur kärpimine tänases majanduslikus olukorras pole minu arvates õige. Pigem vastupidi -- tuleb suurendada eelarvet, sest oskusi on täna vaja rohkem kui aasta tagasi.

Koolituse võib jagada kolme põhivormi -- täiendusõpe väljaspool firmat, firmasisene koolitus ja pikaajalised koolitused. Ettevõtte jaoks majanduslikult rasketel aegadel tuleks suurendada ettevõttesisese koolituse osa. Kui kaasata firmasisesele koolitusele spetsialiste väljastpoolt maja, siis on koolituse hind madalam kui koolitusfirmade avatud kursustel.

Eesti praegune ettevõtlus on nii noor, et puudub kogemus töötada majanduskasvu aeglustumise perioodil. Tundub, et turusituatsioon on muutunud sama ootamatult, nagu tuleb põllumeestele kevad: teatakse küll, aga valmis ei olda. Sellises olukorras tuleb muu hulgas otsustada ka koolituse eelarve suurus. Soovitus on järgmine: pigem suurendada ja seda vähemalt kahel põhjusel.

Esiteks, inimesi tuleb aidata keerulises situatsioonis enam, teistmoodi või ka efektiivsemalt tööd teha. Koolitus annab peale oskuste ka emotsionaalse laengu, mida üldise meeleolu languse faasis eriti vajatakse. Suures saneerimise tuhinas ei tohi ära unustada ka sissetulekute eest hoolitsemist. Eriti ohtlik on hakata majanduslanguse perioodil kokku hoidma müügiinimeste arvel.

Teiseks, meil tuleb valmis olla uueks majanduskasvu laineks. Viimase Euroopa majanduslanguse perioodile järgnenud tõusu ajal said olulise konkurentsieelise just need firmad, kes languse perioodil valmistusid uueks tõusuks ja seda ka oma inimestesse investeerides.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt