Maakleri roll on Eestis ebaselge

Eestis on praegu maakler enamasti neutraalne vahemees, kes peab hoolitsema selle eest, et tehing oleks korrektselt vormistatud ning mõlema poole huvid ja riskid kaitstud. Pindi Kinnisvara Tallinna büroo juhataja Kalev Roosivälja sõnul on maakleri sellises rollis töötamine toonud sageli kaasa klientide pahameele -- kliendile (nt ostjale) jääb pärast tehingut mulje, et teda peteti. Maakler aga ütleb tehingu järel, et tema klient oli müüja ning ta seisis vaid müüja huvide eest.

Äripindade turul on Eestis juba kujunemas olukord, kus üheselt mõistetakse, et maakler esindab oma klienti. Eesti eraklientuur pole veel valdavalt valmis selleks, et tal tuleb kinnisvaratehingus tegemist teha vaid teise poole huvisid esindava maakleriga.

Arco Vara juhatuse esimehe Ivar Siimari sõnul on Eesti kinnisvaraturul imelik olukord, kus maaklerit võetakse kui inimest, kes peab kindlasti oma 5 või 7 protsenti kätte saama.

Eri riikides on maakleri roll lahendatud erinevalt. Rootsis, näiteks, võib maakler olla ka neutraalne vahemees, kuid Londonis on Kalev Roosivälja sõnul tavaks, et ostjat või müüjat esindav maakler teadvustab tehingu teisele poolele kohe, keda ta esindab, ning mõnikord isegi soovitab teisele poolele esindajaks mõnda usaldusväärset maaklerit.

Eesti maaklerid on üsna üksmeelsed selles, maakler ei peaks olema neutraalne vahemees. Kinnisvarabüroo Simus maakleri Imre Klaaseni meelest peaks maakler olema ühe poole kindel esindaja, see piiraks tema arvates samuti libamaaklerite tegevust. Ivar Siimar on seisukohal, et maakler peab tegema tehingu küll korrektselt, kuid esindama seda tehingu poolt, kes selle eest maksab.

Eestis on olnud seni vähe juhuseid, kus kaks maaklerit on vastastikku -- üks esindamas üht ning teine teist kinnisvaratehingu osalist. Tulevikus peaks see muutuma tavapäraseks.