Väinu Rozental • 16. veebruar 1999 kell 22:00

Valga ja Võru saavad vabatsooni

Valga 83 hektari suurune vabatsoon hõlmab üheksa ettevõtte territooriumi, millest on tuntumad raudteetransiidiga tegelev ERTS Valga Vaba Terminaal ja metalltoodete eksportija Valga Ferrum. Valga maavalitsuse esitatud vabatsooni projekt nägi selles kohta ka Valga külmutusvagunite depoole, kuid Eesti valitsus otsustas esimeses etapis luua vabatsooni väiksemale maa-alale.

Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles, et Valga potentsiaal on olnud juba alates tsaariajast seotud raudteega. «Valgas on sorteerimisvõimsusi üle,» rääkis Vare enne valitsuse istungit ERTS Valga Vaba Terminaaliga tutvudes.

Valga linnapea Uno Heinla sõnul pole vabatsooni eesmärk niivõrd soodustingimuste loomine praegustele ettevõtetele, kuivõrd Valga muutmine investeeringutele atraktiivseks. «Firmad on tundnud huvi, mida me saame neile soodsamalt pakkuda,» rääkis Heinla. «Enne vabatsooni ei ole omavalitsusel midagi, millega investorit meelitada.»

ERTS Valga Vaba Terminaali nõukogu esimees Ilmar Tõlner ütles, et vabatsoonis töötamine võimaldab firmal transiitveoste vormistamist. «Näeme ka võimalust luua kaubale lisaväärtust, näiteks kauba pakendamisel,» rääkis Tõlner. Ta lisas, et selleks tuleb investeerida ladude renoveerimisse. ERTS Valga Vaba Terminaalil on neli laohoonet, lahtiseid laoplatse ja 1,5 kilomeetrit raudteed.

Tõlneri kinnitusel läbib nende terminaali ühes kuus umbes 800 vagunit transiitkaupa. Ettevõtte kuukäive on kasvanud 40 000 kroonilt miljonile kroonile võrreldes 1998. a maikuuga. ERTS Valga Vaba Terminaali ainuomanik on AS Estreftransservice.

Võru vabatsoon hakkab hõlmama linna tööstuspiirkonda ja raudteejaama ümbrust, kus asuvad laokompleksid. Võru vabatsooni jääb seitse ettevõtet, millest tuntumad on ASid Võru Juust, Kristeni Kütused ja Võru KEK. Võrumaal läheb vabatsooni loomine kokku raudtee piirijaama ehitamisega.

Vabatsooni eelis on see, et importtoorainet ja kaupu töötlev ettevõte ei pea tasuma käibemaksu, kui suudab oma toodangu eksportida. Rahandusminister Opmann rõhutas, et vabatsoon on mõeldud maksuvabaks kauplemiseks kolmandate riikidega.

Valitsus on loonud Eestis seni kaks vabamajandustsooni. 1997. aasta novembrist tegutseb vabatsoon Muuga sadama territooriumil, eelmise aasta detsembris sai samasuguse loa AS Silmet Sillamäel.

Hetkel kuum