Kinnisvaraturg on aktiviseerumas

Kõige raskemad ajad Eesti kinnisvaraturul peaksid selleks korraks läbi olema. Üha rohkem neid inimesi, kes olid seni kinnisvara ostu edasi lükanud, on nüüd selle käsile võtnud. Ober Haus Kinnisvara kesklinna korteriosakonna juhataja Mihkel Oiderma hinnangul on kinnisvaraturul pööre toimunud ja tegutsema on hakanud need inimesed, kes ootasid enne eluaseme ostu üldise majandusõhkkonna paranemist.

Kinnisvaraturu praegusele elavnemisele aitas kindlasti oluliselt kaasa Hansapanga otsus alandada eluasemelaenu intresse. Vähemalt sama oluline on ka see, et uut eluaset otsivad praegu need inimesed, kel raha oli olemas juba pool aastat tagasi, kuid kes seni olid äraootaval seisukohal. Kuna otsustuse tegemiseks kulub varasemast märksa rohkem aega, on tehingute arv suurenenud vaid mõnevõrra. Nõudluse suurenemine kinnisvaraturul tähendab, et hindade langust oodata ei ole. Teiselt poolt pole ostjate huvi ka veel sedavõrd suur, et hinnad tõusma hakkaksid.

Kõige suuremaks takistuseks kinnisvaratehingute arvu edasisele suurenemisele on pankade nõutava omafinantseeringu kõrge tase. 40% omafinantseeringu nõue võimaldab tehinguid teha reeglina vaid sellistel inimestel, kellel on enne uue eluaseme ostmist võimalik eelmine korter maha müüa. Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepa sõnul seisab turg seetõttu suhteliselt paigal, nõudluse ja pakkumise proportsioonid ei muutu. Uue raha toomiseks kinnisvaraturule on vaja esimene aste võimalikult madalaks teha.

Üheks võimaluseks oleks, kui riik garanteeriks noortele peredele teatud osa omafinantseeringust. Kui noorel perel on praegu näiteks 30 000 krooni ning kuus teenitakse 20 000 krooni, siis kinnisvaraturule minekuks jääb sellest siiski väheks ning sageli kulutatakse olemasolev raha mõnel muul otstarbel ära.