Otsuse järgi tuleb ASi Eesti Raudtee ümberkujundamise käigus moodustatud äriühingutele eri- või ainuõiguse andmisel aluseks võtta konkurentsiseadus.
Otsuse kohaselt tuleb Eesti Raudtee erastada erastamisseaduse järgi, lähtudes Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisest ja kaugeleulatavast mõjust Eesti majanduslikule arengule.
Otsuse üks autoreid ja algatajaid isamaaliitlane Toivo Jürgenson ütles riigikogu ees otsust kaitstes, et Eesti Raudtee kui infrastruktuuri erastamise puhul tuleb vältida otsuste tegemist kabinetivaikuses.
Erastamisseaduse järgi erastamise korral on Eesti Raudtee müük Jürgensoni sõnul avalikkuse kontrolli all ja läbipaistvam.
Otsuse seletuskirja kohaselt ei sea selle autorid kahtluse alla valitsuse eesmärki parandada investori kaasamisega ja talle eriõiguse andmisega raudteeinfrastruktuuri majandamist, kuid nad ei nõustu eesmärgi saavutamiseks valitud viisiga.
Riigikogu sekkumise vajadus ei tulene seletuskirja järgi sellekohase regulatsiooni puudumisest, vaid sellest, et valitsus ignoreerib nii kehtivaid seadusi kui enda poolt varem vastu võetud otsuseid.
Neist õigusaktidest tuleneb, et kontsessioonilepingu ettevalmistamise ja sõlmimisega seotud toimingute teostajaks ei saa olla AS Eesti Raudtee.
«Elektrijaamade erastamise algatamine kehtivaid seadusi eirates, Telekomi töötajatele eriõiguse andmine Telekomi aktsiate ostmiseks ilma selge õigusliku aluseta on näited, millele ei tohiks tulla lisa,» märgivad eelnõu algatajad.