Kristi Malmberg • 1. märts 1999 • 4 min
Jaga lugu:

Oma skandaal igale peaministrikandidaadile

Enamik tipp-poliitikutega seotud avalikustatud skandaale ei ole lahendamiseks kohtusse jõudnud. Seega jääb üle kolm varianti -- kas süüdistus poliitiku aadressil osutus pahatahtlikuks müraks, tegu oli liiga väikese rikkumisega või on õigel ajal tulemuslikult sekkunud poliitiline käsuliin.

«Kriminaalasja meiepoolsel lõpetamisel, kui juristid seadusega vastuolu ei leia, on paraku alati küsimus, kes kelle teenistuses on või kelle survel seda tehti,» tunnistab ka keskkriminaalpolitsei uurimisbüroo juht Kersti Jundas.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega seotud lindiskandaal sai alguse esmapilgul tavapärasest relvaäri uurimisest. Üks kuuest relvaärikast teatas end olevat ASi Security Intelligence Agency töötaja, mille hilisemal läbiotsimisel 1995. aasta sügisel leiti helilinte Savisaare vestlustest Tiit Vähi, Siim Kallase ja teiste poliitikutega.

Seepeale tegi poliitilise avalduse president Lennart Meri, nimetades lindiskandaali demokraatliku riigi kriisiks. Veel enam -- Meri nõudis ka nuhkijate igavest lahkumist poliitikast.

Savisaart ametlikult süüdlaseks ei tunnistatud. Kaitsepolitsei algatatud kriminaalasja lindistamiste kohta lõpetas üheks päevaks puhkuselt tagasi tulnud riigiprokurör Indrek Meelak 1996. aasta juulis. Meelak on praegu Keskerakonna Tartu piirkonna esinumber.

«Siit võib igaüks ise oma järeldused teha,» kommenteerib üks Savisaare lindistamiskire ohvriks langenu, rahvaerakondlane Indrek Kannik.

Savisaart ei saa süüdistada ebaseadusliku jälitustegevuse organiseerimises kriminaalses tähenduses, sest kellegi perekonna ja eraelu puutumatust ei rikutud, põhjendas Meelak ise kriminaalasja lõpetamist.

Savisaar nentis tollal, et lindistamine on omavahelistes vestlustes läinud väga populaarseks ja et tegu oli vaid oma jutu jäädvustamise, mitte pealtkuulamisega. Analoogilise väitega põhjendas lindistamiste pärast solvumistunde puudumist ka tookordne peaminister Tiit Vähi.

Poliitikute lindistuste avalikuks tulek lõppes Savisaarele siseministri kohast loobumise ning Keskerakonna ja Koonderakonna valitsuse lagunemisega. Samuti loobus Savisaar erakonna esimehe ja kõikidest valitavatest ametikohtadest.

Hoolimata lubadusest poliitikast tagasi tõmbuda tõusis Savisaar kiiresti tuhast. 1996. aasta kevadel erakonna kongressil valiti ta uuesti erakonna esimeheks, mille puhul keskealised naiserakondlased talle pisarsilmi lillekimpe tõid.

Ja presidendil oli oma tänavuses aastapäevakõnes taas põhjust hoiatada valijaid autoritaarsete juhtide toetamise eest.

«Selles, et Savisaar uuesti tõusta sai, on süüdi teised poliitikud, kes teda persona non grataks ei tunnistanud,» leiab Kannik.

Reformierakond hingab ühes taktis 10 miljoni dollari kadumises süüdistatud erakonna esimehe Siim Kallase kohtuasjaga. 1993. aastal laenas Põhja-Eesti Pank Eesti Pangalt 10 miljonit dollarit, kust see liikus edasi ?veitsi kütusefirmale Paradiso SAL. Raha on senini kadunud.

Prokurör süüdistab keskpanga eksjuhti Kallast ja tema tollast nõunikku Urmas Kaju riisumise ettevalmistamises. Nii Kaju kui ka Kallas on kogu aeg oma süüd eitanud, põhjendades seda asjaoluga, et keskpank sai PEPilt raha tagasi ja pole kunagi osalenud ?veitsi investeerimisel.

Kallas on alates süüdistuse esitamisest mullu juunis kogu hingest soovinud, et kohtuotsus langetataks enne valimisi. Nii see ka läheb -- kohus teatab oma otsusest sel reedel, kui valimisteni jääb kaks päeva.

Suure tõenäosusega on see Kallasele positiivne. Rahva lühike mälu tuleb seekord kasuks -- pühapäeval on värskelt meeles, et tegu on ikka õige mehega.

Kallase protsessi venimine tekitanuks probleeme muuhulgas ka president Lennart Merile, sest peaministrikoha pakkumine kohtualusele on siiski keerukas. Seepärast võib arvata, et Kallase võimaliku õigeksmõistmise üle Isamaaliidu liider Mart Laar südamepõhjas ehk ei rõõmustagi. Temagi ihkab taas kord peaministritoolile asuda.

Laari seotus mõne aasta taguse rublaskandaaliga on rahva mälust juba kadumas. 1992. ja 1993. aastal müüsid tollase peaministri nõunik Tiit Pruuli ja ärimehed Agu Kivimägi ja Marek Strandberg rahareformi ajal kogutud 2,2 miljardit rubla ligi 2 miljoni dollari eest kuhugi Venemaale. Tehing toimus Laari ja Kallase heakskiidul ning sellest sai Laari valitsuse kukkumise üks põhjusi 1994. aasta sügisel.

1996. aasta detsembris mõistis riigikohus Pruuli, Strandbergi ja Kivimäe õigeks, misjärel hakkas Laar oma kannatada saanud mainet vaikselt parandama. Mullu sügisel valiti ta tagasi erakonna esimeheks ning eelolevatel valimistel on ta Isamaaliidu peaministrikandidaat.

Napsitanult on rooli keeranud Mõõdukate juht Andres Tarand. Eelmise aasta aprillis isikliku autoga riigikogu liikme Lembit Arro sünnipäevalt Padise valla poole sõitva Tarandi joobeaste oli 0,8 promilli.

Sünnipäevalaps Arro tikkus samal ajal Toompeal ligi naispolitseinikule ja jäi lõpuks parlamendisaali tukkuma.

Vägagi vaoshoitult käitunud Tarandile määrati 3600 krooni trahvi ning sõidutati pärast protokolli koostamist koju. Lubade äravõtmine teda ei ähvardanud sel lihtsal põhjusel, et neid tal polnudki -- ka ajutine juhiluba oli juba kehtivuse kaotanud.

Tarand tunnistas tookord end rahulikult süüdi ja lugu pikemalt ei kommenteerinud. Kui oled pahandust teinud, kanna karistus ära ja ära õienda, ütles ta siis.

Nagu Tiit Vähi jälgedes astuvale koonderakondlasele kohane, on praeguse peaministri Mart Siimanniga seotud kinnisvaraskandaal.

Ärimeestele head eeskuju andes ostis Siimann oma sugulaselt Rao Heidmetsalt 1995. aastal 26 000 krooniga majaosa Tallinna vanalinnas, mille müüs mullu kevadel 1,2 miljoni krooniga edasi.

Heidmets sai enda sõnul maja nii odavalt kätte seetõttu, et suutis seal elavatele üürnikele augu pähe rääkida.

Võrreldes eelpool nimetatud miljonite kroonide kadumisega on Siimanni kaval tehing tühine ja mingit kriminaalasja pole selles osas algatatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt