3 märts 1999

Kallasele ja Laarile Nobeli preemia

Olen nõus Postimehega, et kuigi Eesti parim visiitkaart on president Lennart Meri, ei ole tal siiski võimalust saada 2000. a Nobeli rahupreemiat. Meil on aga majandusteadus ja -poliitika, milles võime Siim Kallase järgi olla silmapaistvad ja uuendusmeelsed. Luues stabiilse Eesti krooni, oleme lükanud ümber stagneerunud rahandusteooria põhitala.

Viimase 30 aasta kestel valitsenud rahandusteooriate kohaselt on riikide keskpankade põhiülesanne raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsuse üldtunnustatud mõõdupuuks on raha ostujõu säilimine, mida väljendatakse tarbijahindade inflatsioonitempoga. Üldise heaoluriigi poole pürgivad ühiskonnad väldivad inflatsiooni, sest see on mehhanism, mis vaesustab laiad rahvamassid ja koondab rikkused väikese kihi kätte.

Põhieesmärgi täitmiseks on Euroopas valitud kahe süsteemi ehk nn nominaalse ankru vahel.

Üks võimalus, mille valis Saksamaa, on nominaalseks ankruks valitud raha hulga reguleerimine või pakkumise fikseeritud kasvumäär, mark kõigub samas teiste valuutade suhtes. Saksa marka ei nimetata stabiilseks rahaks mitte sellise ankrusüsteemi valiku tõttu, vaid sellepärast, et 6,5 aastat pärast kehtestamist oli marga ostujõud sama suur kui kehtestamisel (inflatsioon 0%).

Eesti valis teise süsteemi nagu Prantsusmaa, kus fikseeritakse vahetuskurss teis(t)e valuuta(de) suhtes. Franki peetakse ka stabiilseks rahaks, ent margast veidi nõrgemaks suurema inflatsiooni tõttu.

Seda arvestades võib terve maailm tõesti jahmatades imetleda Kallast, kes kuulutab stabiilseks rahaks Eesti krooni, mille ostujõu langus ehk inflatsioon 6,5 aastat pärast kehtestamist on 653,6%!

Kahtlemata on ka Mart Laari geniaalne idee -- kuulutada ca 800% hinnamoonutusega äärmuslikult protektsionistlik Eesti majandusmudel Fried-mani «liberaalseks turumajanduseks» -- Nobelit väärt.

Kallas, Laar ja T. H. Ilves pole jätnud kivi kivi peale stagneerunud majandusteoorias, mille järgi ei tasu toota kõlvatu konkurentsi tingimustes, sest lõpptulemuseks on pankrot. Meie talumeeste eest hoolitsevate prominentide superidee kohaselt on tasakaalutollidega kõlvatu konkurentsi kõrvaldamine väga kahjulik põllumeestele, sest see tõstaks hindu ja muudaks Eesti kaubad konkurentsivõimetuks. Õitsvaid talusid täislükitud Eesti kinnitab nende revolutsiooniliste ideede paikapidavust. Kallase sõnul on nad võimelised tegema uusi imetlusväärseid otsuseid majanduspoliitika alal. Selles ei saa kahelda. Ajutisest meeltesegadusest geniaalsuseni olevat väike samm.

Hetkel kuum