- OMX Baltic0,23%293,21
- OMX Riga0,61%890,71
- OMX Tallinn−0,03%1 863,38
- OMX Vilnius0,09%1 137,94
- S&P 5002,13%5 638,94
- DOW 301,65%41 488,19
- Nasdaq 2,61%17 754,09
- FTSE 1001,05%8 632,33
- Nikkei 2250,72%37 053,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93
- OMX Baltic0,23%293,21
- OMX Riga0,61%890,71
- OMX Tallinn−0,03%1 863,38
- OMX Vilnius0,09%1 137,94
- S&P 5002,13%5 638,94
- DOW 301,65%41 488,19
- Nasdaq 2,61%17 754,09
- FTSE 1001,05%8 632,33
- Nikkei 2250,72%37 053,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sajapealine arvutitööstus
Eesti suurima arvutitootja Microlinki juhatuse esimehe Allan Martinsoni hinnangul on kohaliku arvutitööstuse genereeritav lisaväärtus vaid 30--35 miljonit krooni aastas. Kui mõista lisaväärtusena arvutite tehasest väljaminemise hinna ja osade sisseostmise hinna vahet.
Microlinki arvutitehase marginaal on 10 protsenti. Martinsoni sõnul tähendab see, et lisaväärtus on umbes 25 miljonit krooni aastas. Microlinki käes on aga üle poole Eesti arvutiturust, seega ongi kogumarginaal 30--35 miljonit, räägib ta.
«Tehaste marginaal on tegelikult nii 0--10 protsenti, on ka tootjaid, kes tõesti 0-marginaaliga või hoopis kahjumiga arvuteid välja lasevad,» teab Martinson.
Praegu on Eesti arvutitööstus Soome omast 15 korda väiksem, ehkki inimesi on Soomes vaid 3--4 korda rohkem.
Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh on öelnud, et sellel aastal jõuab kriis ilmselt kindlustusse. Pole alust arvata, et teised majandusharud kukkumisest pääsevad. Rahapuuduses ettevõte aga arvuteid ei soeta ning ka nende töötajad ei saa endale arvuteid osta.
Arvutite tootmine juba langeb. Tänavu jaanuaris toodeti 2236 arvutit. Mullu jaanuaris oli see number 3272. Arvestada tuleb sedagi, et mullu oli jaanuar Eesti arvutitootjatele aasta ilusaim kuu, kui mitte arvestada detsembrit, kus jõulusoodustustest pimestatud inimesed ostsid arvuteid kingitusteks.
Numbrid pole absoluutsed, sest osad ettevõtted oma toodangunumbreid ei avalikusta, kuid trendi näitavad siiski.
Mullu jaanuaris tootis praeguseks Astrodataga liitunud Microlink 1534 ja Astrodata 838 arvutit, tänavune jaanuar tõi ühinenud firmale tööd vaid 1075 arvuti tootmiseks.
Tegemist on üleüldise langusega, nendib Martinson. «Veebruar oli parem kui jaanuar, kuid eriti muidugi hõisata ei saa,» lausub ta, lisades, et kui turg on langenud 50 protsendi võrra, on ka Microlinki tootmine umbes samapalju kukkunud.
«Me oleme kerges kasumis, kuid oleme ka oma kulusid päris palju kärpinud,» selgitab Martinson.
Eestis arvuteid otseselt ei tehta, need pannakse siin põhiliselt Taiwanist imporditud osadest lihtsalt kokku.
Hetkel kuum
Olulisemaks tööriistaks on kruvikeeraja, suur osa tootmisest seisneb arvutiosade üksteise külge vajutamises.
Pennu Computer Technology (PCT) Keila tehases paneb arvuteid kokku kümmekond inimest. PCT impordib arvutiosad ise, väike osa ostetakse hulgimüüjatelt.
Börsil noteeritud PCT oma toodetud arvutite hulka ei avalda. Äripäevale teadaolevalt valmistas PCT veebruaris 200--300 arvutit, mis ühe tundmatuks jääda sooviva eksperdi sõnul on üle poole vähem kui kogus, millega PCT ots otsaga kokku tuleks.
«Meie tootmine kindlasti väheneb, kuid arvestades halbu majandustingimusi läheb siiski suhteliselt normaalselt,» tunnistab PCT Arvutite ASi juhataja Harro Kalda.
Kalda tõdeb, et arvutimüügi hiilgeajad on selleks korraks läbi, inimestel on ostueufooria üle läinud. «Eraisik on hakanud raha lugema, samuti firma, peale selle läheb palju firmasid pankrotti, mis omakorda kahandab turgu,» selgitab ta uut olukorda.
Aasta-poolteist tagasi oli suur arvutite ostubuum, kuna palju pakuti liisingut, oli rahapakkumine nõudlusest üle. «Praegu maksab korralik multimeediaarvuti 14 000--15 000 krooni, seda raha aga ei ole inimestel niisama välja käia,» tunneb Kalda muret.
Uueks tegijaks arvutitööstuses pürib Tallinnas asuv väikefirma K-Arvutisalong, kes kahekordistas mullu oma tootmismahtu.
Ettevõtte juht Peeter Karu põhjendab suuri kasvunumbreid tegevuse algusega. Ta lisab, et olulist tagasilööki pole ta seni veel täheldanud.
Veebruarikuus tootis K-Arvutisalong 200 arvutit. Jaanuaris oli ettevõtte toodang 175 arvutit. «Meie jaoks on see täiesti piisav, see toodab küllaldaselt kasumit ning konkurents ei ole meile samuti liiga teinud,» räägib firma müügijuht Marek Vaho.
K-Arvutisalongi tootmistsehhis töötab vaid kaks inimest. Ettevõte toob enamiku osadest ise maale, pannes siis kokku umbes 12 arvutit päevas.
Tsehh ise on imepisike ja ruumis on palju arvutikaste, sest just oli kaupa toodud. Pika laua ääres on paar kokkupanemist ootavat arvutit, millest ühe kalla nokitseb parajasti arvutiehitaja.
K-Arvutisalong plaanib mõne aja pärast hakata ka Soomes arvuteid tootma. Arvutitootjatele ei ole konkurents nii tugev kui võib-olla teistele tootjatele, usub Vaho.
Seni on oma tootmist tihanud eksportida vaid Microlink ja sedagi lõunanaabrite juurde.
Autor: Sten A. Hankewitz
Enimloetud
5
Viimased uudised
Täiendatud!
Vähemalt 13 korda on sõja ajal kütust toodud Venemaalt
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele