Tõnis Arnover • 14 märts 1999

Vaevaline kompromiss

Lahendus sündis vaevaliselt ja Portugal hääletas ikkagi selle vastu. Kõige reformimeelsemad riigid olid Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Itaalia ehk nn nelikjõuk, kes lausa lõpu eel ähvardas aga reformi põhja lasta, kui ELi eesistujariik Saksamaa hakkas äkitselt taotlema soovitatust väiksemaid hinnakärpeid ning piimakvootide säilitamist. Selle peale põrutas Briti põllumajandusminister Nick Brown, et britid toetavad ainult efektiivset reformi või ei toeta seda üldse. Ja Saksamaa oli sunnitud taganema, eriti kui talle heideti ette, et ta eelistab oma huve eesistujamaa kohustustele.

Piima ja teravilja hinnatoetust vähendatakse vastavalt 15 ja 20%, ehk nagu Euroopa komisjon (EK) soovitas. 1984. aastast püsiv piimatootmiskvoot, mis pärsib eriti noorte talunike tegevusvabadust, kasvab 2,4% ja võib pärast 2006. a üldse kaduda. Loomaliha hinnatoetus kahaneb 30% asemel 20%, kusjuures klausliga, et EL ei ole enam kohustatud liha kokku ostma, nagu enne.

Hinnatoetuste kahandamine korvatakse 80% ulatuses talunikele makstavate otsetoetustega. Algselt oli alates tuleva sajandi algusest kavas ka neid järk-järgult vähendama hakata, kuid selles kokkuleppele ei jõutud, mille pärast eriti «nelikjõuk» väga pettunud oli.

Juba kümne päeva pärast ehk 24. ja 25. märtsi Berliini tippkohtumisel tuleb vastu võtta Agenda 2000, mis peale põllumajandusreformi hõlmab veel vaesemate piirkondade abistamise fondi ja ELi eelarvemaksete reformi. Ehkki põllumajandusreformi peeti kõige raskemaks, tuleb järelejäänud lühikese aja jooksul ka kahe ülejäänud punkti pärast veel kõva lööming. Nii ei taha Hispaania loobuda arenguabist, kuigi teised riigid väidavad, et rahaliitu pääsenuna ei peaks ta seda enam saama. Hispaania pareerib väitega, et rahaliidus on ette nähtud sissetulek inimese kohta 90% ELi keskmisest, kuid temal on ainult 78%. Kuni see pole saavutatud, peab ta abi täiesti õigustatuks ja ähvardab vetoga. Eelarveküsimuses tuleb aga lahendus leida Saksa ja Briti küsimusele, sest esimene maksab liiga palju ja teine liiga vähe.

Kuigi põllumajandusreformi võib pidada radikaalseks, ei päästa see ELi lähiaastatel surve alla sattumast. Sest kui otsetoetused säilivad, ei teki piisavalt raha ELi laiendamiseks, ja teiseks algab maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO) tänavu uus läbirääkimisvoor, kus USA jt riigid hakkavad ELilt taotlema põllumajanduse edasist liberaliseerimist, sest praeguse reformiga jõuab ainult teraviljahind maailmaturu tasemele.

Hetkel kuum