Peaministri kohale mitu kandidaati

Soome valimistest osavõtt jäi tagasihoidlikuks, olles 68,3%, mis on 1939. a aastast väikseim osavõtunäitaja ja kajastab inimeste järjepidevalt kahanevat valimisaktiivsust.

Soome sotsiaaldemokraadid, kelle toetus alanes 28 protsendilt 22,9-le ja kes kaotasid parlamendis 12 kohta, jäid 51 kohaga siiski suurimaks erakonnaks. 22,4protsendilise toetajaskonnaga Keskerakond sai parlamendis 4 kohta juurde ja nüüd on tal seal 48 esindajat. Kolmas suur partei, Rahvuslik Koonderakond, kellele gallupid ennustasid ka võitu, sai lõpuks 21% häältest ja sellega suurendas oma kohtade arvu parlamendis seitsme võrra, saades neid kokku 46.

Ülejäänud valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad säilitasid enam-vähem oma positsiooni. Vasakliit kaotas kaks kohta (20), Rohelised said kaks kohta juurde (11) ja Rootsi Rahvapartei säilitas kohad (11).

Ehkki valimiste võitja on Keskerakond, ei suutnud ta ometi tõusta suurimaks erakonnaks, mis oleks võinud tagada talle koha uues valitsusliidus, ja nüüd kukutavad Sotsiaaldemokraatlik partei ja Koonderakond ta neljaks aastaks ilmselt jälle opositsiooni.

Lähipäevil alustavad parteid konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks, mis peaks koos olema aprilli keskpaigaks. Praegu pakub mõistatamisainet, kellele president Martti Ahtisaari teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise -- kas suurima erakonna esimehele Paavo Lipponenile või suurima võidu saanud erakonna esimehele, kelleks võivad olla nii Koonderakonna esimees Sauli Niinistö kui ka Keskerakonna esimees Esko Aho.

Esko Aho oli peaminister Soome majanduse katastroofiaastatel 1991--1995 ja 1995. a saadud valimiskaotuse põhjuseks oli rahva rahulolematus tema valitsuse tehtud suurte eelarvekärbetega. Nüüd konkureerib ta Sauli Niinistöga, et luua valitsus, mis juhib riigi järgmisse aastatuhandesse ja täidab ELi eesistujamaa vastutusrikkaid ülesandeid.

Lipponeni positsiooni Niinistö ees tugevdab natuke see, et väiksematest parteidest on kindlalt tema poolt Vasakliit ja Rohelised.

SDP esimees peaminister Paavo Lipponen on oma sõnade kohaselt valmis peaministrina jätkama, toetades endiselt laiapõhjalist valitsust. Peaministrina oli Paavo Lipponen pälvinud majandusringkondade soosingu oma sihikindla Euroopa Liidu poliitikaga, kuid usaldust kahandas tema vahetult enne valimisi välja käidud aktsiate topeltmaksustamise idee. Praegu aktsionärid Soomes dividendide pealt maksu ei maksa, kuid firmad maksavad 28%. Nüüd tahab Lipponen maksustada ka aktsionäride tulu 12 protsendiga, mis tõstaks maksumäära 40-le. Ja see majandusringkondadele kahtlemata ei meeldi.

Kommenteerides valimiste tulemusi, ütles Merita panga peaökonomist Sirpa Wallius, et valitsuse juht võib küll vahetuda, kuid et uus valitsus ehitatakse tõenäoliselt vanale koalitsioonivundamendile. Wallius ei uskunud, et valimistulemused avaldaksid Soome finantsturule erilist mõju.

Autor: TS