Ridamisi häid uudiseid

Eesti seadustes on viimasel ajal tehtud väga olulisi muudatusi, mis mõjutavad elamureformi ja kinnisvaraturgu. Eelmine riigikogu jõudis enne laialiminekut muuta näiteks asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Muudatuse kohaselt võib korteri kui vallasasjaga tehinguid teha kuni 31. detsembrini aastal 2001. Seni kehtinud seaduse kohaselt oleks tehingud vallasasjadega lõppenud selle aastaga. Kuna korteriomandi seadmine on edenenud väga aeglaselt, oli seda seadusemuudatust ka oodata.

Teise väga olulise täienduse tegi riigikogu riigilõivuseaduses. Riigilõivust vabastatakse kuni 2000. aasta lõpuni korteriühistu registrisse kandmine ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud korteriühistu andmete muutmine või täiendamine.

Kolmas ning samuti tähtis muudatus tehti korteriomandi seaduses. Elamus, milles on 24 korterit või alla selle, antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta kuni elamualuse maa kahekordses ulatuses. Seni said maa tasuta vaid nende majade elanikud, kus on üle 24 korteri. Eesti korteriühistute liidu juristi Urmas Mardi sõnul jäigi ainsaks erinevuseks see, et väiksemate majade puhul tuleb tasuda maa eest, mis ületab rohkem kui kaks korda elamualuse maa suuruse.

17. märtsi Riigi Teatajas ilmunud elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduses on toodud veel hulgaliselt seadusemuudatusi, mis suuremal või vähemal määral elamureformi mõjutavad, aga ka näiteks korteriühistute juhtimist käsitlevad. Korteriühistu juhatus võib nüüd nõuda korteriomanikult, kes viivitab majandamiskulude maksmisega, viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest ja seda alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Seni pidi korteriühistu üldkoosolek viiviseprotsendi vastu võtma, nüüd on see seadusega määratud.