29. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Jugoslaavia vaesub

Kolmandik Jugoslaavia ekspordist on tavaolukorras läinud Euroopa Liidu (EL) riikidesse ja iseäranis Saksamaale ja Itaaliasse. Samal ajal kaovad riigist välisinvesteeringud ja inflatsioon tõuseb. President Slobodan Milosevici poliitika on muutnud Jugoslaavia Euroopa üheks vaesemaks riigiks. 1990. aastatel isolatsioonis olemine on riigile kalliks maksma läinud.

Jugoslaavia majandus elavnes jõudsalt, kui ÜRO 1995. a lõpus ligi neli aastat kestnud majandussanktsioonid lõpetas. Aastail 1996--1997 oli riigi majanduskasv 6--7 protsenti aastas. Kuid rünnakud Kosovos on majandusele tagasilöögi andnud ja majanduskasvu jälle peatanud. Kui sõda kestab lühikest aega, siis tuleb selle aasta majanduskasv kõige rohkem protsent, ennustab Saksa Deutsche Bank. Kui sõda venib pikaks ja Jugoslaavia jääb uude pikaajalisse isolatsiooni, kahaneb riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) järsult.

Juba möödunud suvel peatasid Euroopa Liidu liikmesriigid Jugoslaaviasse investeerimise. Selle tagajärjel olid kogu eelmise aasta otsesed välisinvesteeringud Jugoslaaviasse umbes 100 miljonit dollarit, mis moodustas kümnendiku aasta varasematest investeeringutest.

Euroopa Liit on külmutanud Jugoslaavia välismaal asuvad varad. Peale selle on rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja maailmapank paigutanud Jugoslaavia oma musta nimekirja, kus on need, kellele laenu ei anta.

Juba on majandusraskuste mõjud märgatavad. Välisvõla osa SKTs on kasvanud aastaga 75 protsendilt 90-le. Riigi valuutareserv katab vaevalt kahe nädala impordi. Milosevic püüab juurde trükkida uut raha, et sõda kinni maksta. Dinaari väärtus kahaneb kiiresti. Selle vahetuskurss mustal turul on 70% allpool ametlikku kurssi. Nüüd on hakanud ka hinnad kerkima. Tänavuseks inflatsiooniks ennustab Deutsche Bank 60%, võrreldes 45 protsendiga eelmisel aastal.

NATO pressiesindaja teatel kasutavad Serbia väed Kosovos põletatud maa taktikat, mille tagajärjel on 500 000 albaanlast ehk 25% Kosovo elanikest kodutuks jäänud ja nende arv kasvab kiiresti. NATO allikate teatel muutub Pariisis saavutatud Kosovo autonoomiaplaan peagi mõttetuks, sest jõutasakaal on seal peagi rikutud.

Eile algas NATO rünnakute teine faas. Kui varem suunati löögid põhiliselt Jugoslaavia õhukaitsesüsteemide pihta, siis nüüd alustatakse otseselt Kosovos paiknevate Serbia vägede ründamist.

Eile Moskvas pressikonverentsi andnud Venemaa kaitseminister Igor Sergejev väidab, et NATO õhulöökide tagajärjel on Jugoslaavias surma saanud tuhatkond inimest, suurem osa neist tsiviilisikud. Tema väitel tulistati ülimoodne hävitaja F-117 Jugoslaavias alla Nõukogude päritolu õhukaitsesüsteemiga.

Vene ajalehed kirjutavad, et NATO rünnakud Jugoslaavias näitavad selgelt, et lääs ei pea Venemaad suurriigiks ega võta president Boriss Jeltsinit enam tõsiselt. Venemaa, kes peab IMFiga uue laenu läbirääkimisi, on NATO rünnakud seni ainult moraalselt hukka mõistnud.

Autor: DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt