Kas 6000 krooni piirangu kaotamine oli õige otsus?

Ma pean seda ainuõigeks otsuseks. See suurendab inimeste juurdepääsu heale haridusele, suurendab inimese valikuvõimalusi kõrgkoolide ja ülikoolide vahel. Kuni meil ei toimi laiaulatuslik õppelaenude süsteem, siis ma leian, et 6000 krooni piiri vabakslaskmine on alternatiivne tee selleks, et mingilgi moel inimestele teha võimalikuks ka tasulisi haridusvorme. Nii et ma igal juhul toetan seda.

Riik tegelikult toimib targasti, kui ta loob võimalusi selleks, et tema kodanikud oleksid kõrgesti haritud.

Pean otsust õigeks. Kui me räägime ikkagi õppimisühiskonnast ja pidevalt õppivast ühiskonnast, siis peame riigi poolt õppimist soodustama. Ja koolituskulude mahaarvamine tulumaksust ongi üks viis, kuidas me seda teha saame. Muud väljapääsu edasiminekuks ei ole kui võimalikult haritud ühiskond.

Katte leidmise problemaatika mõtles rahandusministeerium ilmselt läbi, temalt see ettepanek tuli. Riigikogus peeti päris tuliseid debatte, kas ja kuidas seda teha, ja jõuti üksmeelele.

Otsus on õige ja mõjud positiivsed. Kui vaadata erahariduse seisukohalt, siis makstakse ju õppemaksu. Maksumaksjatena on nad enne seda ära maksnud sotsiaalmaksu, mille põhjal koolitatakse neid, kes õpivad tasuta riigikoolides. Kui nüüd nad peaksid veel lisaks tulumaksu maksma selle pealt, kuidas nad oma lapsi koolitavad, et nad on erahariduse kasuks otsustanud, siis ma ei saaks seda teisiti nimetada kui ebaõiglus. Ühed maksavad mitmekordselt.

See on riigi rida, kust ta katet leiab. Tuleb pöörduda riigimeeste endi poole.

Põhimõtteliselt on äärmiselt raske ühiskonnale teadvustada tõsiasja, et maksuseadus ei ole sotsiaalpoliitika instrument, vaid sotsiaalpoliitika instrument peaks olema see eelarve, mis maksudega kokku kogutakse. Maksuseadus peab olema raha kogumise vahend. Teatud erandeid me oleme siiski loonud: eluasemeintresside mahaarvamine ja hariduskulud. Me oleme isegi üritanud teha natuke laiemat vabastust hariduskuludega ehk erakoolide vabastamist tulumaksust. Loodan, et ettevõtte tulumaksu kaotamisega asi laheneb.

Ma arvan, et väike riik võib hariduse puhul olla natuke paindlikum ja selle väikese paindlikkuse maksuseaduses võiks rahvusriik alla neelata.

Piir 6000 on ikka näruselt väike, kui mõtleme tõsiselt sellele, et pea pooled tudengid õpivad raha eest. Nüüd saavad nemad vähemalt tulumaksusoodustuse. Riigikoolid ei jõua kõiki tasuta harida. Tasuline haridus surub uksest ja aknast peale.

Üks oht on muidugi see, et kui maksuvabastusega suureneb maksevõime, kipuvad hinnad kasvama.