Saku Originaal riigijuhtide lemmikõlu

Riik tahab võidelda salaviinaäri vastu ja tõsta eestlaste joomiskultuuri sellega, et keelab 15.aprillist kange õlle müügi tänavakaubanduses ja kaupmeestel osta hulgilaost alkoholi sularaha eest.

Äripäev ei poolda ettevõtlust takistavaid piiranguid.

Kuigi riik räägib väiksemate ettevõtete toetamise vajadusest, annab ta alkoholiseadusega tegelikult konkurentsieelise suurematele tegijatele -- hulgiladudele, supermarketitele, õlletehastele.

Sularahata arveldamine annab maksuametile parema ülevaate müüdava alkoholi hulga ja päritolu kohta -- nii saab hõlpsamini jälile salakaubale ja maksudest kõrvalehoidjatele. Kindlasti laekuks riigikassasse sellise kauplemise juures mõnevõrra paremini ka käibemaksu. Kuid salasulide avastamine on tolli ja piirivalve esmane ülesanne, alkoholiseadusega karistab riik aga ühtviisi nii sulisid kui ausaid kaupmehi.

Väikesed maapoed püsivad hinges tänu alkoholi müügile. Kui kaupmehed ei saa tasuda alkoholi eest sularahas, nagu enamik on teinud seni -- paljudes paikades pole pangakontorit, kus asju ajada --, on mitme poe elupäevad loetud. Kasvab töötute arv ja elanikud ei saa enam kodu lähedalt kätte esmatarbekaupu.

Probleeme tekib ka väikestel hulgimüügiladudel, kus arveldamine on käinud enamjaolt sularahas.

Eestlastele on ette heidetud, et nad armastavad pruukida kangeid alkohoolseid jooke. Alkoholiseadus ei aita aga kuidagi kaasa sellele, et eesti mehest saaks sakslase kombel õllejooja -- seadus seab kange õlle peaaegu samale pulgale viinaga, sest seda saab aprilli keskpaigast täpselt samuti nagu viina osta ainult poest. Näib, et riigijuhtide lemmikjook on Saku Originaal, sest piir, millist õlut võib tänaval müüa, jookseb just sealtmaalt, et Originaali saab kioskist veel kätte.

Kaotajad pole üksnes müüjad -- nemad on arvestanud, et käive võib väheneda neljandiku kuni kolmandiku võrra, ega ka kangema õlle sõbrad, vaid kõik tarbijad. Kioskites on müügil vähem õllesorte, valik on väiksem, järelikult hakkab tõusma ka õlle hind.

Mõttetu vahetegemine on see, et näiteks toitlustusettevõte võib müüa tänaval oma ukse ees mis tahes alkohoolset jooki, õlletehas aga oma toodetud kangema õllega sealsamas kõrval kaubelda ei tohi. Või seegi, et tänaval võib müüa kuni 6mahuprotsendilisi muid alkohoolseid jooke.

Muidugi oleks imekena, kui meie tänavatel poleks ühtki napsitanut, kuid õllemüügi piiramisega pole võimalik joomarlusest lahti saada. Kes keelab kauplusest ostetud pudelit tänaval tühjaks juua? Soomes on samuti kange õlle müük tänaval keelatud, aga me võime iga päev veenduda, et käsud ja keelud pole põhjanaabrite juures kuigi häid tulemusi andnud.