• OMX Baltic4,68%302,39
  • OMX Riga−0,64%873,23
  • OMX Tallinn0,39%1 943,7
  • OMX Vilnius1,73%1 157,42
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,07%8 672,37
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • OMX Baltic4,68%302,39
  • OMX Riga−0,64%873,23
  • OMX Tallinn0,39%1 943,7
  • OMX Vilnius1,73%1 157,42
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,07%8 672,37
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • 07.04.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalmaksu laekumine paraneb

Aasta algusest on sotsiaalmaksu laekunud 1,732 miljardit krooni. Sellest laekus märtsis 790, veebruaris 587 ja jaanuaris 355 miljonit krooni.
Et aastaks prognoositud sotsiaalmaksu eelarve täis laekuks, peaks aga iga kuu keskmiselt laekuma 848 miljonit krooni, seega kolme kuuga umbes 2,5 miljardit krooni.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak ütles BNSile, et pensionikindlustuse eelarve on muutunud pingeliseks ja varasemal ajal kogunenud jääk on kulunud pensionide maksmiseks. Igakuised pensionid makstakse välja põhiliselt kuu alguses. Pedaku sõnul on aasta alguse ~650 mln krooni suurusest pensionikindlustuse reservist enamus kulunud sotsiaalmaksu alalaekumisest tekkinud puudujäägi katteks ja jäägile edaspidi pensionide maksmisel toetuda ei saa.
Keskhaigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi sõnul on haigekassa jääk ehk kassatagavara praegu 165 mln krooni, kuid see peaks olema poole suurem. Märtsis laekus küll rohkem sotsiaalmaksu kui veebruaris ja jaanuaris, kuid Püvi sõnul jääb ikka 50 mln krooni kuu keskmisest laekumisest puudu.
Keskhaigekassa direktor Maris Jesse ütles, et haigekassa saab oma kulusid paindlikult juhtida ja väljamaksete tegemisega pole olnud viivitusi. «Olime alalaekumisteks valmis, seetõttu tegime juba aasta algul ennetava kriisiprogrammi,» selgitas ta. Jesse sõnul seisnes ennetus selles, et lepingute maht raviasutustega ei tõusnud nii kiiresti, nagu raviasutused oleksid soovinud.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele