ELi jõukad ja vaesed

ELi statistikaamet Eurostat on oma värskes uuringus reastanud nn suurpiirkondade keskmised sisemajanduse kogutoodangud (SKT) aastail 1994--1996. Neid andmeid kasutatakse piirkondlike toetuste määramisel ning toetusi saavad alad, mille SKT on ELi keskmisest alla 75 protsendi. 208st ELi piirkonnast 50 kuulub toetuse saajate hulka ning neis vaesemates piirkondades elab viiendik ELi rahvastikust.

Vaesus on endiselt koondunud ELI lõunaossa -- näiteks toetust saavate alade hulka kuulub terve Kreeka -, kuid nimekirjas on ka mitu piirkonda endiselt Ida-Saksamaalt

ja Suurbritanniast. Saksamaal on piirkondlikud erinevused väga suured, sest ELi kümnest rikkaimast piirkonnast tervelt neli on Saksamaale. Rikkaim piirkond Hamburg on neli korda jõukam kui vaeseim ala Dessau.

Ka mujal on riigisisesed erinevused küllalt suured. Näiteks Euroopa Liidu rikkaim ala, Londoni keskus, on üle kolme korra varakam kui Inglismaa vaeseim ala Cornwall & Scilly saared. SKT inimese kohta on ELi arvutuste järgi Londonis ligi 600 000 krooni. Kõige ühtlasemalt on piirkondade jõukustase jagunenud Rootsis.

Ekspertide hinnangul kestab varaline ühtlustumine ELi piires veel tükk aega. Toetused on küll osaliselt Lõuna-Euroopa ja Iirimaa vaeseimate alade arengut kiirendanud, kuid ELi tasandussüsteem vähendab heaolu erinevust tunduvalt aeglasemalt kui näiteks USA osariigimudel. Seal kolivad inimesed palju lihtsamalt töö pärast teise piirkonda elama ning ka see tasandab sissetulekut. Samuti on erinevusi kergem reguleerida Ühendriikide ühiseelarvega kui Euroopa Liidu piirkonnapoliitikaga.

Autor: ÄP

Hetkel kuum