Kas olete hakanud senisest rohkem raha säästma?

Jah, olen küll hakanud rohkem säästma. Aga see, et inimesed väga palju hoiustama ei kipu, on tingitud pankade ebastabiilsusest. Pankades on pettutud.

Rahvas on praegu eriti ebausklik ja ebalev. On ka selliseid, kellel on niivõrd vähe raha, et ei leia mingit vajadust seda hoida, raha läheb kohe käibesse. Nad ei saagi selle peale mõelda, et pankades hoidmine on kasulik.

Jah, eks elu on sundinud praegu ikkagi mõtlema täpselt oma kulutuste peale. Tulude pool ja kogu raha liikumine on pingeline. Kõik inimesed, nii suuremad kui väiksemad ärimehed, on saanud aru, et hea aeg ei kesta pidevalt, säästa tuleb ja iga sisse tuleva krooni kasutus tuleb hoolega läbi mõelda.

Säästmine ei tähenda ju ainult seda, et paneme raha kuskile arvele. Loen säästmiseks ka seda, kui ma soetan mingisuguse eseme, mida mul pikki aastaid tarvis läheb. Ma mõtlen täpselt, mida osta ja mis otstarbeks. Ja teisipidi, kui võimalus on, tuleb säästa ka otseses mõttes.

Arvestades pankadega toimunut, kuidas inimeste raha on Eesti piires miljarditega hävinud, siis tuleb raha paigutust väga hoolega kaaluda. Nõukogude ajast on jäänud mälestus, et panid raha hoiukassasse ja oli tema seal igavesti, ei juhtunud midagi. Aga sellised raputused panevad inimesed mõtlema, kuidas rahaga ringi käia.

Ei ole. Küsimus on siin vist ka inimeste vanuses. Nooremad inimesed kasutavad ära võimalust raha kusagile paigutada. Võib-olla vanematel inimestel on mõnevõrra tekkinud see võimalus hakata midagi kõrvale panema. Mõned aastad tagasi seda veel ei olnud. Kui hoiused on kasvanud, siis vast rohkem vanema generatsiooni arvel. Minul on igapäevane raha ja rohkem ei ole.

Kui võtta keskmine Eesti töötaja, siis ega see palk nii suur ei ole, et midagi kannataks arve peal hoida. Ega neil ei olegi midagi sinna panna. Kui on küsimus 20--30 protsendis edukates, siis nende raha on ettevõtluses. Pangaarvel seisab raha neil, kes ettevõtlusega ei tegele.