Tööleping tuleb korrektselt lõpetada

Seadus määrab kindlaks töölepingu lõpetamise alused, mis asjaoludest sõltuvalt jaotatakse kuude gruppi: poolte kokkulepe, tähtaja möödumine, töötaja algatus, tööandja algatus, kolmandate isikute nõudmine, pooltest sõltumatud asjaolud.

Tööandja peab teadma, kuidas vormistatakse töölepingu lõpetamine, mis kuulub lõpparve koosseisu, millal see makstakse ja millal antakse kätte tööraamat. Töölepingu lõpetamine seaduses sätestatud asjaolude puudumisel, samuti ettenähtud protseduurireeglite oluline rikkumine võib endaga kaasa tuua töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. See võib aga tähendada töötaja tööle ennistamist.

Sageli nõuab töötaja koondamist, kuid tööandja töötajalt omal soovil lahkumisavalduse kirjutamist või siis lõpetab töölepingu poolte kokkuleppel protseduurireegleid rikkudes.

Ideaalvariant on see, kui töölepingu lõpetamine toimub poolte kokkuleppel, st pooled aktsepteerivad töölepingu lõpetamise põhjust. Reeglina meie ettevõttes töölepingu lõpetamisel vaidlusi pole olnud. Seda ka siis, kui töötaja on vallandatud distsiplinaarkaristuse korras, sest vallandamise põhjused on olnud selged ja seaduslikud.

Probleeme oli ühe lapsehoolduspuhkuselt naasva naisega, kelle osakond oli tema äraolekul likvideeritud. Pakkusime talle nii uut töökohta kui ka rahalist kompensatsiooni, kuid kuna meie pakkumine polnud vormistatud juriidiliselt piisavalt korrektselt, siis tekkis töötajal võimalus see vaidlustada. Töölepingu lõpetasime siiski poolte kokkuleppel.

Töölepingute lõpetamisega on firmas eelnevatel aastatel probleeme olnud. Töövaidluskomisjonides on eri juhtudel edu saatnud nii tööandjat kui ka töötajaid.

Ettevõtte restruktureerimise käigus on toimunud koondamisi. Koondamise tingimused oleme töötajaga kokku leppinud kooskõlas seadusega, seda nii etteteatamise aja kui ka kompensatsiooni suuruse osas.

Mõni töötaja, kellel on uus amet valmis vaadatud, kirjutab koondamisest kuuldes kohe lahkumisavalduse. Teised soovivad koondamisprotsessi läbi teha täpselt seaduses ette nähtud korra järgi. Tööandjale on igal juhul odavam inimene seaduse järgi talitades lahti lasta, kui hakata mingeid krutskeid välja mõtlema.

Õige on seisukoht, et odavam on lõpetada töötajaga leping seadust järgides, kui hakata välja mõtlema esialgu odavana tunduvat võimalust, mis hiljem osutub hoopis kulukamaks.

Ei saa nõustuda arvamusega, et ideaalvariant on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. See on ideaalne siis, kui pooled selles tõesti kokku lepivad ja seda ka enne töölepingusse kande tegemist kirjalikult kinnitavad.

Töötaja peab teadma, et kui ta soovib omal soovil ettevõttest lahkuda, on ta kohustatud sellest ette teatama ja tööandjal on õigus selle aja jooksul nõuda temalt tööülesannete täitmist.

Tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks on seadus sätestanud oluliselt rohkem tingimusi (vt tabel). Kanne töölepingus peab näitama töölepingu lõpetamise kuupäeva, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse sättele, samuti hüvituse maksmise töötajale või tööandjale ja lepingu järgi saadu tagastamise.

Lepingupooled peavad teadma, et nad võivad nõuda töölepingu lõpetamist ainult neil alustel, milleks seadus on neile andnud õiguse.