Kas muudatused parandavad ettevõtluskeskkonda?

Kui on kavas viia sisse kriteerium, et enne ei saa käibemaksu tagasi, kui on arved kinni makstud, siis kannatavad ettevõtjate huvid. Praegu tehakse mahaarvestus siis, kui kaup või teenus on kätte saadud ja arve laekunud. Nüüd tahetakse tuua kolmas nõue lisaks: ka raha peab olema laekunud. Paljud firmad jäävad sageli tellimuse eest võlgu või maksvad hilinemisega. Teenuse osutaja ei saa tema pärast maksu käibelt tagasi ning tema käibevahendid külmutatakse riigikassasse kinni.

Maksuameti peadirektor pole ettevõttes kunagi töötanud, seetõttu ta ei tea, millised on ettevõtjate probleemid. Maksude maksmine ei pea ettevõtjate elu kergendama, aga maksude maksmine peaks olema mõistlik ja arvestama ettevõtluse huve.

Ma ei tea maksuameti ettepanekutest rohkem kui seda, mida ajakirjandus on avaldanud. Ametnikel võib olla sadu arvamusi, aga otsustaja on poliitik. Kui minister on muudatustele käe alla pannud, saame meie neid ka kommenteerida. Saan öelda, et seadusemuudatustega tegeldakse, kuna soovitakse, et käibemaks laekuks paremini, et maksmisest poleks võimalik hoiduda.

WTO nõuetega kõnealuseid parandusi siduda ei saa. WTO ei luba erinevalt maksustada residenti ja mitteresidenti. Vastuolu peitub meie käibemaksuseaduse selles punktis, mis lubab soodustusi Eesti firmadele -- puudutab kirjastamist, teatripileteid ja ajakirjanduse ettetellimist.

Nende muudatuste, uue ettevõtlustulude maksustamise korra ja selle tõttu, et ettevõtete tulumaksust vabastamise kava füüsilisest isikust ettevõtjatele soodustusi ei paku, muutub ettevõtluskeskkond ebasoodsamaks. Võit, mida riik loodab saavutada, võib pikemas perspektiivis osutuda kaotuseks -- kui maksumaksjaid jääb vähemaks, kui pole reaalset maksubaasi, siis ei too see ka riigile kasu.

Turistide vastuvõtmine on eksport ja vaieldamatult on tähtis see, et turist tuleks Eestisse ehk teisisõnu oleks tagatud maksebilansi tasakaal, valuuta sissevool. Lihtsam on tuua turist siia muhu susse ostma, kui neid välja viia. Turism maksab sisuliselt kõik teenused ette kinni, muidu meile keegi teenust ei osutagi. Nüüd saame maksuametile arved esitada alles pärast seda, kui partnerfirma on arved tasunud. Aga pidevalt on vaja teha ettemakseid. Kui firma tahab näiteks tuua Paldiskisse kontserti kuulama 30 inglast, peab ta piletite eest pikka aega ette tasuma, käibevahendid jäävad piletite alla kinni. Aga see ei ole firma ainus reisipakett, raha on vaja mujale ka. Seepärast tahab ettevõtja väga paindlikku suhtumist. Mida kiiremini me selle 18% tagasi saame, seda rohkem on meil raha käibes ja vaba ressurssi. Mida vähem on käibevahendeid kinni, seda kergem firmal opereerida.