19 aprill 1999

Pangad eelistavad hoida raha välismaal

Ühispanga bilansi järgi suurenesid nõuded välisriikide krediidiasutustele märtsis üle 700 miljoni krooni võrra. Panga asepresident Ülo Suurkask lausus eile, et Ühispanga puhul on tegemist deposiitidega välispankades. «See on meie likviidne raha, mida me seal hoiame,» ütles ta. Suurkase sõnul ei anna pangad Eestis praegu aktiivselt laene välja, sest ei taheta riske võtta.

Samas läks Ühispank kaasa üleüldise intresside langetamise poliitikaga, otsustades eile, et alandab homme kroonilaenu baasintressi 15 protsendilt 13 protsendile.

Ühispanga kroonihoiuse baasintress oli seni 9,25 protsenti ning see langeb homme 8 protsendile.

«See raha oli juba enne väljas, seda ei viidud märtsikuu jooksul,» ütles Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke selle kohta, et Hansapanga bilansis suurenesid nõuded välisriikide krediidiasutustele rohkem kui 680 miljonit krooni. «Raha oli lihtsalt teistes toodetes,» lisas ta. Raasuke ütles, et Hansapanga puhul on tegu deposiitidega välispankades ning investeeringutega võlakirjadesse.

Raasukese sõnul ei ole kohapeal raha piisavalt riskivabalt kuskil hoida. «Eestis puudub kohalik lühiajaliste võlakirjade turg,» lisas ta. Raasukese sõnul hoiavad pangad likviidsuspuhvrit seega väljaspool Eestit.

Hansapanga kroonilaenu baas on 12,5 protsenti, aastase kroonihoiuse baasintress aga 7 protsenti.

Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees Tõnu Tee arvas, et raha viimine välispankadesse oleneb sellest, millest pangad teenida tahavad. «Minu arvates teenivad pangad ju intresse, kui nad raha välja annavad,» sõnas ta. Tee sõnul peab iga ettevõte oma riske ise hindama, kas laenu on riskantne anda või mitte, sõltub sellest, milline on firma taust.

Autor: Sten A. Hankewitz

Hetkel kuum