• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,1%40 041,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,1%40 041,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • 20.04.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad eelistavad hoida raha välismaal

Ühispanga bilansi järgi suurenesid nõuded välisriikide krediidiasutustele märtsis üle 700 miljoni krooni võrra. Panga asepresident Ülo Suurkask lausus eile, et Ühispanga puhul on tegemist deposiitidega välispankades. «See on meie likviidne raha, mida me seal hoiame,» ütles ta. Suurkase sõnul ei anna pangad Eestis praegu aktiivselt laene välja, sest ei taheta riske võtta.
Samas läks Ühispank kaasa üleüldise intresside langetamise poliitikaga, otsustades eile, et alandab homme kroonilaenu baasintressi 15 protsendilt 13 protsendile.
Ühispanga kroonihoiuse baasintress oli seni 9,25 protsenti ning see langeb homme 8 protsendile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«See raha oli juba enne väljas, seda ei viidud märtsikuu jooksul,» ütles Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke selle kohta, et Hansapanga bilansis suurenesid nõuded välisriikide krediidiasutustele rohkem kui 680 miljonit krooni. «Raha oli lihtsalt teistes toodetes,» lisas ta. Raasuke ütles, et Hansapanga puhul on tegu deposiitidega välispankades ning investeeringutega võlakirjadesse.
Raasukese sõnul ei ole kohapeal raha piisavalt riskivabalt kuskil hoida. «Eestis puudub kohalik lühiajaliste võlakirjade turg,» lisas ta. Raasukese sõnul hoiavad pangad likviidsuspuhvrit seega väljaspool Eestit.
Hansapanga kroonilaenu baas on 12,5 protsenti, aastase kroonihoiuse baasintress aga 7 protsenti.
Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees Tõnu Tee arvas, et raha viimine välispankadesse oleneb sellest, millest pangad teenida tahavad. «Minu arvates teenivad pangad ju intresse, kui nad raha välja annavad,» sõnas ta. Tee sõnul peab iga ettevõte oma riske ise hindama, kas laenu on riskantne anda või mitte, sõltub sellest, milline on firma taust.
Autor: Sten A. Hankewitz

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele