Sõda muudab Euroopat

Kui Euroopa Liidu (EL) liidritel on tõsi taga sellega, et EL kavatseb võtta endale vastutuse Kosovo ja kogu Balkani piirkonna edasise stabiliseerimise eest, siis järelikult võtab EL kursi riikide lõdva ühenduse asemel föderaalriigile.

Kosovo konflikt toob selgelt välja kaks vastandlikku suhtumist, mida Saksa kantsler Gerhard Schröder iseloomustab XIX ja XXI sajandi seisukohana. Esimest seisukohta esindavad need Euroopa vasaktiivast (sakslane Greger Gysi) paremtiiba (prantslane Jean-Marie Le Pen) ulatuvad poliitikud, kes on sõja vastu ja rõhutavad, et rahvusriikide suveräänsus on püha.

Teist suhtumist väljendavad aga need (võimulolevad) poliitikud, kes toetavad NATO sõda Balkanil argumentidega, et Euroopas on lubamatu sallida diktatuuri ja etnilist puhastust riigi siseasja ettekäändel. See tähendab, et inimeste põhiõigusi käsitletakse «Euroopa ühisasjana», mis tuleneb Euroopa ühisturgu täiendavast poliitilisest mõõtmest.

Kosovo konflikt on selge indikaator, mis ennustab, kuidas poliitilised realiteedid Euroopa Liidus lähiajal muutuma hakkavad. Möödas on aeg, kui EL oli sellepärast teovõimetu, et Saksamaa oli rohkem huvitatud Sloveeniast ja Horvaatiast ning Suurbritannia ja Prantsusmaa olid traditsiooniliselt Serbiat toetaval positsioonil.

Saksamaa kantsleriks tõusnud Gerhard Schröder on lühikese ajaga suutnud teha selge vahe oma kunagiste opositsioonivaadete ja ELi eesistujamaa juhi Euroopa-poliitika vahel. Näib, et ta püüab vabaneda isegi Kohli-Delorsi-Mitterrandi aluse pandud siduvast Saksa-Prantsuse teljest ja on asunud looma poliitilist liitu Euroopas aktiivsemat rolli taotleva Briti peaministri Tony Blairiga ja Euroopa komisjoni uue esimehe Romano Prodiga uue Euroopa korralduse nimel.

Jaanuaris Euroopas alguse saanud majandusrevolutsiooni -- ühisraha euro käibeletulekut ja Euroopa keskpanga tegevust -- täiendas hiljuti väike poliitiline revolutsioon, kui Euroopa parlament sundis ametist lahkuma Euroopa komisjoni volinikud. See näitab demokraatliku kontrolli kasvu ELi täidesaatva organi üle ja loob uued poliitilised eeldused koostööks. EL muutub järjest enam liikmesriikide väliskoostööst Euroopa sisepoliitikaks. Seda ei varja ka viieks aastaks EK esimeheks valitud Romano Prodi, kes tahab luua tugeva koosseisuga komisjoni, mida ta ise nimetab «Euroopa valitsuseks».

Juuni algul Kölnis peetav ELi tippkohtumine teeb kõigi eelduste kohaselt veelgi sammu Euroopa ühispoliitika suunas. Nimelt on seal kasvas nimetada ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrgem esindaja, kes hakkab välispoliitika küsimustes Euroopa Liitu esindama rahvusvahelises suhtlemises. Teiseks on näha, et Kosovo konflikt on selgelt lähendanud Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohti Euroopa kaitsealase koostöö süvendamise suhtes, mis peaks aitama üle saada WEU, NATO, ELi ja OSCE killustatusest.

Järelikult on tõenäoline, et Kosovo otsesel mõjul otsustatakse Kölnis korraldada uus valitsustevaheline konverents, mis peab lahendama Amsterdami lepingust välja jäänud Euroopa poliitilise võimu küsimused.

Autor: ÄP