Kadi Heinsalu • 22 aprill 1999

Riigiasutused kärbete vastu

«Kardan, et lähme valitsusse kääridega, mille vahe on mitusada miljonit krooni,» sõnas Liiver eile.

Eile öeldi Äripäeva küsitletud asutustest, et lõplikud kokkuhoiunumbrid pole valmis ning vaidlused rahandusministeeriumiga on veel pooleli. Rahandusministeerium kavandab kõigi riigiasutuste tegevuskulude 2% vähendamiselt kokkuhoidu 150 mln krooni. Asutuste vastuseisu põhjustavad peamiselt kärped investeeringutelt, millest kavandatakse kokkuhoidu 370 mln krooni.

Lisaks kavandab rahandusministeerium avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele riigieelarvest eraldatud vahendite, mitmesuguste dotatsioonide ja toetuste osaliselt vähendamiselt kokkuhoidu 330 mln krooni, seaduste ja riiklike programmide rakendamise edasilükkamisega kokku hoida 100 mln krooni, riigimetsade majandamiskulude kokkuhoiult 50 mln krooni.

Rahandusministeerium ise kärbib Liiveri sõnul tegevuskulusid 1,2 mln krooni võrra ja investeeringuid valitsemisala peale kokku 44 mln krooni võrra. Kärbitakse sõidukite ülalpidamiskulusid, uurimistöid, trükiste väljaandmist, teenuste võtmist.

Rahandusminister Siim Kallas märkis eile, et edasi lükatakse ka mitme uue asutuse loomine või laienemine, uute töökohtade loomine. «Ka rahandusministeeriumis on mõni täitmata koht, kas me need täidame, ei oska öelda,» lisas Kallas.

Millise konkreetse kuluartikli või objekti osas kulusid vähendatakse, jääb vastava ministri otsustada.

Valitsus on valmis selle aasta riigieelarvet kärpima kuni 1,5 mld krooni, kuid see on rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Mai Talviku sõnul kõige mustem stsenaarium.

Maksutulude prognoosi vähendas rahandusministeerium 1,5 mld krooni võrra. Et miljardist kroonist kulude kokkuhoiust saadakse umbes 250 miljonit krooni Telekomi erastamisest saadud raha investeerimata jätmisest, vähendatakse maksutulude vähemlaekumise tõttu kulusid umbes 750 mln krooni eest. Maksude vähemlaekumise tõttu veel puudu jääva 750 mln krooni kulude osas peab otsuse tegema riigikogu.

Kallas ütles, et kolme kuuga on riik kulutusi teinud 26% aasta eelarvest, tulusid on tulnud 20% ulatuses. Kallas märkis, et rahvusvahelisel valuutafondil (IMF) on tõsiseid etteheiteid Eestile seoses üldvalitsuse defitsiidiga. Muudetud prognoosi järgi kujuneb aasta lõpuks üldvalitsuse defitsiidiks kuni 3% SKTst, mis on Kallase sõnul väga halb näitaja. Eelmisel aastal oli üldvalitsuse defitsiit 0,3%. Inflatsioon jääb tänavu Kallase sõnul 4,5% piiresse.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Eestis ja Lätis Dmitri Demekas ütles eile, et ei saa enne IMFi missiooni Eestisse tulemist järgmisel nädalal kommentaare oma suhtumise kohta anda.

Selle aasta riigieelarve maht on 18,46 mld krooni. Valitsuskabinet arutab kulude kokkuhoiu lisaeelarvet 27. aprillil.

Hetkel kuum