Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvara müük hoogustub
Kinnisvaraturg on olukorras, kus hindade langust enam oodata ei ole, aga niipea ei hakka hinnad ka tõusma.
Kuni viimase ajani oli surve hindade alanemise suunas. Põhjuseid selleks oli mitu -- pankadel oli puudus laenuressursist; börsikrahhi järel langes jõukamate inimeste ostuvõime; ostjad muutusid järjest nõudlikumaks; need, kel oli eluaset kiiresti vahetada vaja, olid seda juba teinud jne. Laenuintressid tõusid märgatavalt, kuid sellest isegi rohkem mõjutas eluasemelaenude arvu asjaolu, et pangad jälgisid väga hoolikalt, kas klient suudab täita kõik laenu saamiseks kehtestatud tingimused.
Kinnisvara müüjad näitasid selles olukorras üles harukordset meelekindlust ning paljud neist eelistasid pigem müügi tulevikku lükata kui hinda alla lasta. Tehingute arv vähenes seetõttu oluliselt.
Märtsis ja eriti aprillis on kinnisvaraturg oluliselt elavnenud. Näiteks Tõnisson Kinnisvara juhi Robert Väli sõnul oli firma käive märtsis sama suur kui jaanuaris ja veeruaris kokku, aprilli esimese poolega aga ületati omakorda kogu märtsi tase. Aktiviseerub nii korterite kui ka eramute turg. Arco Vara Tallinna büroo juhatuse esimehe Ivar Siimari sõnul on sel aastal näiteks Veskimöldre elurajooni vastu inimestel tunduvalt suurem huvi kui eelmisel aastal.
Kuna pool aastat oli kinnisvaraturul suhteliselt vaikne, jäi tegemata arvukalt tehinguid, milleks inimesed olid ettevalmistusi teinud. Nüüd viiakse need tehingud lõpuks ellu. Kuna müüjatel on hea meel, kui küsitud summa eest lõpuks kinnisvarale ostja leiavad, siis hinnatõusu esialgu oodata ei ole. Kui optimistlikud müüjad siiski kohe üritavad hindu kergitama hakata, võib see kaasa tuua turu uue mahajahtumise.
Eesti kinnisvaraturg on jõudnud normaalsesse faasi -- oodata pole ei uut buumi ega ka vaikelu.