Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusseltsid hädas hooletute autoomanikega

    Seesam Kindlustuse kindlustusdirektor Priit Kuuskme tunnistas, et autode varastamine koos võtmetega on viimasel ajal klientide ja seltsi vahel palju probleeme tekitanud.
    Nõudeid keskmiselt 400 000 krooni maksvate võtmetega varastatud autode väljamaksmiseks on sellel aastal Eestis seltsidele esitatud umbes kakskümmend. Peamiselt varastatakse auto võtmed ära kuhugi nagisse või garderoobi jäetud üleriiete taskust. Harvad ei ole ka juhtumid, kus enne auto varastamist lastakse rahvarikkas kohas taskuvarastel auto võtmed varastada.
    Kindlustuslepingu kohaselt peab aga klient hüvitise saamiseks ette näitama enne selle sõlmimist fikseeritud võtmete ja pultide komplekti ning auto tehnilise passi. «See on viimaste kuude trend, eelmisel aastal selliseid kahjunõudeid ei olnudki,» rääkis Kuuskme. «Sellel aastal on meil neid tekkinud aga juba umbes kümme.»
    Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt ütles, et nende klientidel on koos võtmetega autovargusi kokku neli. «Meie oleme hädas klientidega, kliendid mõtlevad aga, et meie oleme alatud ja ei maksa kahjusid välja,» rääkis ta. See, et oma poole miljoni kroonise auto võtmeid ei tasuks jätta ilma valveta nagisse rippuma, osutub Kivirüüdi sõnul kahjuks tagantjärele tarkuseks.
    Kindlustuspettuste vältimiseks on aga seltsid sunnitud võtmete komplekte fikseerima ja sellest punktist hiljem ka kinni pidama. Võtmete olemasolu kontrollimine on seltsidele üks väheseid võimalusi kindlustuspettuste välistamiseks. Kivirüüdi sõnul on selline autode varastamise viis tekkinud arvatavasti sellepärast, et uute autode turvaseadmed on niivõrd efektiivsed, et ilma võtmeta on auto ärandamine peaaegu võimatu.
    Sampo Kindlustuse autokindlustuse tootejuht Eero Link ütles, et peale auto võtmete ja dokumentide hoolikama valvamise peaksid inimesed ka kindlustuslepingut sõlmides sealsetele punktidele rohkem tähelepanu pöörama. «Neid ei ole väga palju, kes lepingu hoolikalt läbi loevad, inimesi huvitab peamiselt vaid kindlustuse hind,» märkis ta, «sellepärast tulevadki seltsipoolsed hüvitistest keeldumised hiljem üllatusena.»
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Aasta algas võimsalt! Jaanuariga teenisin tagasi 17 000 eurot
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.