Sada tuhat töötut neelab 95 miljonit krooni

Maakondade tööhõiveametite hinnangul ei vähene töötus sel aastal erinevalt tavalisest isegi suve saabudes. «Aasta alguses oli Viru Rand ja Kiviter, tulemas on koondamised kaevandustes,» ütles Ida-Viru tööhõiveameti direktor Maie Metsalu. «Ilmselt jääb meil töötutele abirahaks ettenähtud vahenditest aasta lõpus puudu, kuigi praegu püsime veel kuidagimoodi graafikus.»

Metsalu sõnul leidis aprilli jooksul tööhõiveameti kaudu töö 230 inimest, samal ajal lisandus 1200 tööotsijat. Tööd on inimesed leidnud ehitusfirmades. Viru Rand võttis osa töötajaid paariks nädalaks tagasi tööle, samuti võetakse inimesi tööle taludesse näiteks põldudelt kive korjama.

Traditsiooniliselt kõige suurema töötute arvuga Ida-Virumaal on end töötuks või tööotsijaks registreerinud 11 200 inimest, mis on 3000 inimest rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peale selle on Ida-Virumaal praegu osalise tööajaga tööl üle 3000 inimese. Hinnanguliselt on Ida-Virumaal tööta 15 000--16 000 inimest.

Tallinnas otsib praegu ametlikult tööd 12 000 inimest ja töötuks on registreeritud 9000 inimest. «Need numbrid on meie absoluutne rekord,» ütles Tallinna tööhõiveameti osakonnajuhataja Mati Karu. Tegelikult võib Tallinnas olla töötuid kaks korda rohkem ehk ligi 20 000.

Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul on tööpuuduse kasvades ehitusvaldkonnas palgad mõnevõrra alanenud. «Eelistame pigem rakendada olemasolevaid töötajaid, kui võtta tööle madalama palgaga juhutöölisi,» ütles Annus.

«Töötus aina kasvab,» lausus Pärnu tööhõiveameti direktori kohusetäitja Ivo Pärnat. «Kalatööstus Salmo teatas just, et koondab 200 inimest, seega mingist töötuse vähenemisest pole juttugi.»

Pärnus ja Pärnu maakonnas on praegu ennast töötuna registreerinud 1600 inimest ehk 2,5 protsenti töövõimelisest elanikkonnast. «Tavaliselt on meil ametlikult töötutuid inimesi alla tuhande,» ütles Pärnat.

Enamik inimesi end töötuna ei registreeri ja sellepärast on tegelik töötute arv mitu korda suurem ametlikust näitajast. Pärnati sõnul võib Pärnus ja Pärnu maakonnas töötuid olla üle 10 protsendi elanikkonnast ehk üle 6000 inimese. Eelmisel aastal pankrotistusid 200 töötajaga Pärnu piimatööstus Topmilk ning Pärnu kalamajand.

Saaremaal on ennast ametlikult töötuna registreerinud 1355 inimest, mis on kaks korda rohkem kui aasta tagasi.

«Tavaliselt hakkab aprillist töötute hulk seoses hooajatöödega vähenema, kuid sel aastal pole seda küll veel näha,» ütles Saaremaa tööhõiveameti direktor Kaie Lepp.

Tema ütlusel on peale Läätsa ja Muhu kalatööstuse pankrotistumise tõttu tööta jäänud inimeste veel suur hulk endisi põllumajandusvaldkonnas töötanud inimesi, sest mitu põllumajandusühistut on tegevuse lõpetanud.

Lepa sõnul on peale ametlikult töötuks tunnistatud inimeste kodus tööta veel paar tuhat inimest. «Nad elatuvad juhutöödest või oma aiamaalapikesest,» ütles Lepp.

Mati Karu sõnul väheneb suveperioodil tavaliselt tööotsijate ja töötute arv, sest inimesed saavad juhutöid näiteks ehitustel või tänavakaubanduses. «Sel aastal pole töötute arv veel vähenema hakanud ja ilmselt ta kuigipalju ei vähenegi,» ütles Karu.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna õppejõu Raul Eametsa sõnul on praegune suur töötute hulk riigile kahtlemata kahjulik. «Suur hulk läheb töötute abirahale, lisaks saavad nad igasuguseid muid toetusi, näiteks maksab riik kinni nende sotsiaalkindlustuse,» rääkis Eamets.

Eametsa hinnangul on tööpuudus oma tipu praeguseks saavutanud. «Kui majandus aasta lõpuks jalad alla saab, siis peaks ka tööpuuduse osas olukord paranema,» lisas ta.

Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles, et kui välja jätta koondamised kaevandustes, siis ilmselt töötus enam oluliselt ei kasva. «Suured ettevõtted on koondamised juba teinud ja Venemaa kriisi mõjud hakkavad mööduma,» ütles Kaljulaid. «Samas pole ka näha, et töötus vähenema hakkaks, sest eluaeg kalatööstuses töötanud inimene naljalt enam ümber ei õpi.»

Statistikaameti andmeil on töötuse määr viimastel aastatel püsinud 10 protsendi juures. Riiklik töötu abiraha on 400 krooni kuus ja seda on töötul õigus saada pool aastat. Selle aasta riigieelarvest on töötu abirahaks ette nähtud 95,2 miljonit krooni, millest esimese kvartali jooksul maksti välja 25,1 miljonit krooni ehk 26,4 protsenti. Kõige enam on töötuid Ida-Virumaal, Saaremaal ja Läänemaal, kõige vähem Tartu- ja Pärnumaal.