Ülesehitus nõuab miljardeid

«Me tahame saata maailmale selge sõnumi, et Balkan suudab areneda, jälle õitsele puhkeda ja jõukust koguda,» ütles Albaania peaminister Pandeli Majko Balkani majanduskonverentsil, mille olid korraldanud Põhja-Kreeka tööstusliit ja Kreeka-Ameerika kaubanduskoda. 2000 Kreeka firmat on enne sõda investeerinud kriisipiirkonda 300 miljonit dollarit, mistõttu selle piirkonna stabiilsus on Kreeka majanduslike ja poliitiliste huvide seisukohalt eluliselt tähtis, kuulutas Kreeka välisminister George Papandreu.

Enamik konverentsikõnelejaid rõhutas, et Kosovo kriis mõjutab kogu selle piirkonna majandust, kuid ühtlasi võimaldab teha uue stardi pärast kommunismijärgset pikka vindumist. «Jugoslaavia sõda osutab, et Euroopa Liit jt lääne organisatsioonid peavad koostama Kagu-Euroopa majandusliku arengu plaani, mis möödunud üheksa aasta jooksul on tegemata jäänud,» ütles Kreeka minister Ioannis Magriotis. Ta avaldas lootust, et sõjajärgsel perioodil ja kaugemas tulevikus läheb kogu piirkonnal hästi, sest rahvusvahelised majandusringkonnad on juba asunud koostama Kagu-Euroopa tarvis Marshalli-laadset abiplaani.

Euroopa arengupanga (EBRD) asedirektor Henry Russell sõnas ettekandes, et Makedoonia ja Albaania majandusel on kriisi ja põgenike tõttu kõige rohkem probleeme, Bulgaarial, Ungaril ja Rumeenial on kaubandusraskusi ning Horvaatia ja Bosnia pääsevad tema arvates kergemini.

Palju pessimistlikumal seisukohal on rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja maailmapank, mille ennustuste kohaselt võib sõda kärpida Albaania, Makedoonia, Bulgaaria, Horvaatia ja Bosnia majanduskasvu 5% võrra. Tulude vähenemine ja kulud nõuavad tohutuid investeeringuid, millest Kosovo albaanlaste aitamine moodustab ainult murdosa.

Optimistliku stsenaariumi järgi, mille kohaselt sõda kiiresti lõpeb, vajavad riigid abi ja maksebilansi tasakaalustamiseks üle 800 miljoni dollari ehk 1% ühisest SKTst. Kui sõda jääb venima, tõuseb kogusumma 1,8 miljardi dollarini, mis moodustab 2,5% piirkonna SKTst.

Rootsi ekspordinõukogu esindaja Benkt Cnattingius prognoosib, et sõjas purustatud infrastruktuuride, hoonete ja elamute taastamine nõuab 4--5 miljardit dollarit ehk kuni 73 miljardit Eesti krooni. Ta arvas, et kui pärast Iraagi purustustööd Kuveidis said Lahesõja võitnud ameeriklased tänutäheks enamiku ülesehitustööprojektidest endale, siis nüüd tekib võimalusi paljudel riikidel, ja eriti neil, kes sõjaga seotud ei ole.

Makedoonia esitas sel nädalal lääneriikidele tungiva abipalve paisuva maksebilansi defitsiidi katmiseks. Makedooniasse on põgenenud umbes 250 000 Kosovo albaanlast. Maksebilansi defitsiit, mis enne kriisi oli 0,1% SKTst, on nüüd 5,7%.

Kosovo konfliktist pole puutumata jäänud ka Itaalia, kus kõige rohkem on saanud kannatada Aadria mere turism ja kalandus. Paljud hotellibroneeringud on ära öeldud, lõbusõidulaevad sõidavad Venezia asemel Genovasse. Kalasaagid on Aadria merel kahanenud kolmandiku võrra, sest kalurid ei saa kalaparvede kindlaksmääramiseks kasutada satelliite.

Autor: ÄP

Hetkel kuum