Laevafirmad süüdistavad sadamat konkurendi soosimises

Hansatee süüdistab Tallinna Sadamat Soome laevafirmale Silja Line 200 mln krooni maksma läinud kai ehitamises. Samal ajal pidi Hansatee oma uue katamaraani rambiosa eest ise 6 mln krooni välja käima.

Tallinna Sadama koosseisu kuuluva Vanasadama direktor Mart Mesipuu ütles, et sadam ei rajanud nõndanimetatud viiendat kaid mitte konkreetse laevafirma tarvis, vaid see oli sadama enda arenguks vajalik. Kuni selle kai valmimiseni selle aasta algul said Vanasadamasse sisse vaid kuni 200 meetrit pikad laevad. Nüüd on kavas järgmisel suvel puksiiride abil Tallinna tuua koguni 300 meetrit pikk laev nimega Millennium. Sügisest peaks sama kai äärde peale kahe Silja Line'i laeva käima hakkama ka praegu Muugal peatuv laevafirmale Viking Line kuuluv Cinderella.

Mesipuu sõnul on kai- ja reisijatasud ehk sadamamaksud Tallinna Sadamas kõigile laevaoperaatoritele võrdsed. «Minul pole sadama juhina võimalik mingeid soodustusi anda või, õigemini, paar kuud võiks ju seda teha, aga siis oleks ametist lahti ka,» selgitas ta. Hansatee endise töötaja Jaan Tootsi Tallinna Sadama etteotsa tuleku kohta arvas Mesipuu, et see on pigem selle laevafirma kahjuks, sest nüüd hoitakse mehe tegemistel eriti silm peal.

Eesti laevafirmasid ei saaks Tallinna Sadamas eelistada juba seetõttu, et siis võiks Helsingi sadam samaga vastata ja kasu poleks sest kellelgi, nentis Mesipuu. Samas sõltub laevafirma suhetest sadamavõimudega näiteks sõidugraafikute koostamine, mis on teravat konkurentsi arvestades oluline.

Hansatee avalike suhete juht Malle Aleksius kurtis, et Eesti laevafirmad peavad tasuma Helsingi sadamas poole suuremaid sadamamakse kui kohalikud reederid. Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido lükkas selle ümber, kinnitades, et sealgi on sadamamaksud kõigile ühesugused.

Sadamamaksud pole ainsad, mida laevafirmad tasuvad. Neile lisanduvad riigile makstavad lootsi-, tuletorni- ja jäämurdetasud. Kinnitamata andmetel on just siin Hansatee eelisseisundis. Esiteks ei pea Eesti laevafirma lootsitasu üldse maksma, kuid välislaevade kaptenitele pole Eesti vetes lootsimise õigust seni antud.

Märtsis muutis endine teede- ja sideminister Raivo Vare Silja Line'i ja veeteede ameti vahel varem kokku lepitud lootsi-, tuletorni- ja jäämurdetasusid nii, et tänavu peab firma välja käima 7,3 mln krooni lisaraha. Laido sõnul pani selline äkkotsus neid raskesse olukorda, sest aasta keskel ei saa piletite hinda muuta, seda ei võimaldaks ka üha tihenev konkurents. Kõige enam, kaks ja pool korda, tõusis tuletornimaks.

Laido sõnul on Silja Line investeerinud Tallinna Sadamasse sissesõiduks kokku 47 mln krooni, suure osa sellest Muuga sadamasse, kuhu Finnjet pidi olude sunnil selle aastani silduma.

Hetkel kuum