Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja vaidleb tolliga tagatisnõude üle
Kauba ajutisel sisseveol küsitav tagatis on 18 protsenti kauba maksumusest. Toivo Kruusimägi ütles, et väikesele firmale tekitab see probleeme, kui raha jääb paariks-kolmeks kuuks tolli seisma.
AS Neweks ja OÜ Semento toodavad ja remondivad elektroonikaseadmeid ning müüvad neid seejärel välismaale. Semento toob aeg-ajalt Eestisse garantiiremonti lasereid ja ettevõte peab seetõttu loovutama kümneid tuhandeid kroone tolliametile tagatiseks.
Kruusimägi ütles, et Semento on juba ühe seadme eest tagatise ära maksnud ja ootab nüüd, kui kiiresti saab ta raha kauba väljavedamise järel tagasi.
Tolliameti tulude talituse juhataja Marge Niit ütles, et selline määrus kehtib juba eelmisest aastast alates. Ta selgitas, et kui ettevõte veab kauba tollist enda firmasse, peab ta maksma tagatist.
Neweksis toodetud laser, mis tuleb välismaalt remonti, maksab 176 000 krooni. Toll nõuab sellise laseri pealt tagatist 31 680 krooni.
«Oma tooteid pean ikka remontima, see on minu kohustus,» sõnas Neweksi juht Arnold Vill.
Vill rääkis, et ettevõttel oli plaanis hakata remontima ka suuremaid ja keerulisemaid seadmeid, mille maksumus ületab 6 miljonit krooni. «Peaksin pangast laenu võtma, et rohkem kui miljoni krooni suurust tagatist tollile ära maksta,» sõnas Vill. «Tehtud töö eest saadud tasust jõuan vaid laenu intressid katta,» kurtis ta.
«Pole nii, et peab tingimata raha sisse maksma,» lausus Niit. «Tagatist on võimalik esitada panga garantiikirjaga.»
Kruusimägi sõnul pidid varem tollile tagatisi maksma ainult need firmad, kelle vastu puudus tollil usaldus. «Nüüd suhtub riik meisse nii, nagu oleksime kõik sulid,» ütles Kruusimägi.
«Ettevõtjad püüavad sellest probleemi tekitada,» väitis Marge Niit.