Rahasaajate ring aheneb

«On oht, et sel aastal on toetuse saajaid vähem,» ütles põllumajandusministeeriumi maaparandusbüroo juhataja Mati Tõnismäe. «Maksuameti õiend riigimaksude maksmise kohta võib saada komistuskiviks.»

Teraviljatoetuse taotlejad peavad kohalikest maksuametitest võtma õiendi maksude tasumise kohta homse seisuga.

Järvamaa maaparandusbüroo juhataja Vello Jõelo ütles, et teraviljatoetuse saamisega võib raskusi tulla suurmajanditel, kellel on suured maksuvõlad. «Talupidajad on ikka üldiselt maksude maksmisega järje peal,» sõnas Jõelo.

Tartu talupidajate liidu esimees Jaan Sõrra ütles, et paljudel põllumeestel on praegu riigimaksud maksmata ja ilmselt nad toetust ei saa. «Eriti just suurematel ühistutel on raskusi maksude maksmisega,» lisas Sõrra.

OÜ Estonia juhatuse esimees Peeter Kibe ütles, et Estonia maksuvõlg on ajatatud ja seega ei tohiks teraviljatoetuse saamisega probleeme olla. Estonial on teravili maas 3200 hektaril ja toetust peaks ettevõte selle eest riigilt saama üle miljoni krooni. «See raha kulub näiteks teravilja koristamisele, investeeringuteks sellest ei jätku,» ütles Kibe.

Estonia maksuvõlg on Krediidiinfo andmeil veidi üle miljoni krooni.

Riiklikku teraviljatoetust saab taotleda tootja, kes kasvatab teravilja vähemalt 5 hektaril ja tema põldude umbrohtumus ei ületa ettenähtud taset. Otsese teraviljatoetuse saamiseks peab taotleja esitama taotluse asukohajärgsele maaparandusbüroole 10. juuniks. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. augustiks.

Eelmisel aastal sai teravilja otsetoetusi 7500 teraviljatootjat. Riik maksis teraviljakasvatajatele 400 krooni hektari kohta, kokku 120 miljonit krooni. Selleks aastaks on planeeritud maksta 130 miljonit krooni.

Mati Tõnismäe sõnul pole siiski veel kindel, kas teraviljakasvatajad ikka saavad selle summa.