Väikepankade riskisus tõuseb

Taas kord tuleb tõdeda, et eelmise kuuga võrreldes pangareitingu järjestuses muutusi ei toimunud. Seda ei saa aga väita üksikute pankade riskisuse taseme ja bilansside kohta.

Üha selgemalt eristuvad kaks liidrit järelejäänud kolmikust. Samal ajal kui ainsana suutis arvestuslikku riskisuse taset alandada Ühispank ja Hansapanga riskisus jäi muutumatuks, astusid väiksemad pangad sammu tagasi -- Optiva riskisus suurenes 2 protsenti, Krediidipangal 22,3 protsenti ja Tallinna Äripangal 24,3 protsenti. Riskisuse koondnäitajat on ennekõike parandanud pankade tõusmine stabiilsesse kasumisse ja likviidsuse paranemine.

Ühispanga reitingut parandas turuosa juurdevõitmine 0,9 protsendipunkti võrra ja endise Investeerimispanga omanikele antud laenu tagatiseks olnud Optiva Panga aktsiate tulemine panga bilanssi.

Kahe väikepanga stagnatsioon tulenes aga turuosa ja likviidsuse vähenemisest, mõlemad on pankade jaoks küllaltki olulised. Turuosa kahanemine tähendab seda, et varsti kaob omanikel ratsionaalne majanduslik huvi pea olematu bilansimahuga panga majandamiseks. Probleemne on ses osas eeskätt Äripanga seis, kes kaotas kuuga veidi üle 10 protsendi bilansimahust.

Likviidsuse poolelt on oht panga tegevusele ehk veelgi tõsisem, sest probleemid siin võimenduvad väga kiiresti ja tugevasti ning ERA, EVEA, Foreks- ja Investeerimispanga näol on olemas küllalt värsked näited, milleni see viia võib.

Hetkel on tegemist olnud siiski pigem süveneva tendentsiga kui tõsise probleemiga. Ettevaatlik ja tähelepanelik tasuks aga sellegipoolest olla.