Keskpank loob intressiga kasvu

Kohustuslikele reservidele makstav intress suurendab pankade kasumlikkust ja võimaldab selle arvel pankadel langetada laenuintressi või tõsta hoiustele makstavat intressi, lausus Ühispanga asepresident Ülo Suurkask reedel. Millisel määral intressitasemed võiksid muutuda, ei ole praegu võimalik täpselt prognoosida, sest ei ole päris kindel, millist intressi keskpank maksma hakkab, lisas Suurkask.

Suurkask selgitas, et seni hoidis keskpank kommertspankade raha lihtsalt kinni, selle raha välismaalt sisselaenamise eest peavad kommertspangad intressi maksma.

Keskpanga poolt kehtestatud kohustuslike reservide maht on 13 protsenti panga kohustustest.

«Meie püüdsime hoida keskpangas raha täpselt nii vähe nagu võimalik ja ülejäänu hoiustada välismaa pankades intressi teenimise eesmärgil,» lisas Suurkask.

Igal juhul mõjutab keskpanga otsus kogu Eesti pangandust ja majandust positiivselt, sest kommertspangad hakkavad raha rohkem Eestis hoidma, lausus Suurkask.

Ühispanga ja Hansapanga kohustusliku reservi maht on keskmiselt 1,5 miljardit krooni, seega intressi maksmise korral teeniks pank sellelt 22,5 miljonit krooni.

Optiva Panga juhatuse liikme, finantsdirektor Priit Perensi sõnul ei pruugi keskpanga otsustest tingutuna raha rohkem Eestisse tulla, sest välismaal on võimalik teenida 2,5--2,7 protsenti intressi.

Eesti Panga teatel kasutatakse kohustuslike reservide viitintressina Euroopa Keskpanga hoiuseintressi, mis praegu on 1,5 protsenti.

Hansapanga analüüsi osakonna juhataja Margus Kisel märkis, et enne vastava määruse allakirjutamist Eesti Panga presidendi poolt ei ole mõtet rõõmustada.

Seni on Eesti Pank maksnud umbes 2,5 protsendi suurust intressi vaid eelmisel suvel kehtestatud kolmeprotsendilisele lisalikviidsusreservile. 10 protsendi suurusele kohustuslikule reservile intressi ei makstud.

Kommertspankade esindajad on Eesti Pangaga pidanud läbirääkimisi ka võimaluse üle täpselt kindlaks määrata likviidsete vahendite definitsioon ja lasta kommertspankadel endil reservi paigutada. Perens märkis, et sellisel juhul suureneks kommertspankade endi vastustus ja ka oskus likviidsust paremini juhtida, samuti oleks võimalik teenida suuremat tulu. Keskpank seda mõtet ei toetanud.

Kohustuslikele reservidele intressi maksmise otsuse võttis Eesti Panga nõukogu vastu neljapäeval. Otsus jõustub juulis.