• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas peate rahandusministeeriumi prognoosi reaalseks?

    Mina kipun ka olema optimistide killast ja praegused makromajanduslikud märgid -- jooksevkonto defitsiit ikkagi vähenes, intressidemäärad on all ja üht-teist veel -- annavad märku sellest, et langus hakkab mööda saama ja järgneb tõusuperiood.
    Usun, et seekordne prognoos on rahandusministeeriumil enam-vähem tõenäoline, sellesse suurusjärku, 4--6 protsenti, võib see jääda küll. Varasemaid rahandusministeeriumi prognoose, kus igal aastal oli tõusuks märgitud 6 protsenti, ei saanud kuigi usaldusväärseks pidada.
    Minu arvamus on kahesugune. Kui arengud lähevad positiivse stsenaariumi järgi, st kõik uue valitsuse programmis olevad lubadused, kaasa arvatud ettevõtluse tulumaksuvabastus, õnnestub ellu viia ja samal ajal taastada riigieelarve tasakaal, siis on prognoos realistlik.
    Ettevõtluse tulumaksuvabastus oleks positiivne signaal investoritele ja tekitaks võib-olla mõnesuguse huvi tõusu rahvusvaheliselt Eesti vastu. Kui kogu n-ö kogu pakett realiseeruks, oleks võimalik 5-6% või isegi rohkem.
    Kui tekib kasvõi üks oluline mittevastavus kas majanduspoliitikas või ka mingisugune apoliitiline areng idas, mis toob kaasa probleeme majandussuhetes, tuleb arvestada mustema stsenaariumiga.
    Järgmist aastat praegu ette vaadata on küllaltki raske, aga kui me räägime sellest, et tahame üldse kunagi kellelegi järele jõuda, siis on täiesti loomulik, et Eesti kasvunumbrid vähemalt teoreetiliselt võiksid olla suuremad, kui on lääneriikidel. Prognoosi võiks pidada reaalseks, kui vaadata suurusjärku. Mis täpselt arvutuste taga on, sellesse ei ole ma süvenenud.
    Kui panga poolelt vaadata ettevõtluse olukorda niivõrd, kuivõrd Krediidipank on seotud ettevõtlusega, siis võib öelda, et asjad liiguvad paremuse poole. See toetab arvamust, et prognoos on realistlik.
    Raske öelda, kas see on reaalne, aga optimistlik küll, eriti selle taustal, kui rahandusminister ütles, et tõusu on meil oodata alles ülejärgmisel aastal. Kevad on avaldanud head mõju finantsistidele, nagu Siim Kallas ennast nimetab, ja nad on korrigeerinud prognoose. Kui kõvasti töötada ja likvideerida takistused, mis piiravad investeeringute tulekut ja uute töökohtade loomist, on see ka reaalne.
    Samamoodi optimistlikult lähenetakse uue eelarve koostamisse. Aluseks on ilmselt võetud 5,2% tõus, millest lähtudes eeldakse raha suuremat laekumist ja võimalusi seda laiali jaotada. Eluterve optimism on tervitatav, aga optimism peab olema alati kapituleerumise ja mehe poolt antud sõnade tagasivõtmise võimalusega. Ilmselt on valijad avaldanud nördimust ja survet kolmikliidule praeguse kruvide kinnikeeramise eest. Eks nüüd on siis vaja anda natuke järele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.