Riigi Teataja lemmatiseerib andmevälju

Kolmest enam levinud õigusaktide andmebaasist on Riigi Teataja internetiväljaanne kasutajale ebamugavaim. Riigi Teataja võrguväljaande suurimateks puudusteks peavad kasutajad terviktekstide puudumist ja osalt ainult arvutispetsialistile arusaadavaid selgitusi.

Jüri Soone sõnul kirjastus terviktekstide võrku toomisega ei tegele, sest see nõuaks liiga palju ressursse. Näiteks käibemaksuseadust on pärast vastuvõtmist 1993. aastal muudetud ja täiendatud üle kahekümne korra ning paari aasta vanuse paberväljaandega ei ole suurt midagi peale hakata.

Teised kaks tuntumat õigusaktide andmebaasi on riigiarvutuskeskuse loodud Estlex ja Balti Uuringute Instituudi (IBS) poolt Avatud Eesti Fondi toel loodud tasuta andmebaas. Mõlemad baasid saavad andmed Riigi Teataja kirjastuselt ning on kirjastuse enda internetiväljaandest kasutajasõbralikumad.

Estlexi andmebaasi paigaldamine kohtvõrku on erinevalt teistest tasuline. Paigaldus kohtvõrku maksab alates 9500 kroonist, kuutasu on alates 450 kroonist. Internetis on üleval ka Estlexi lihtsam tasuta versioon, mida uuendatakse kord nädalas. IBSi andmebaas on tasuta, kuid see ei uuene alati samal ajal uute seaduste jõustumisega.

Advokaadibüroo Koolmeister & Ko advokaat Indrek Västrik kasutab igapäevatöös peale paberil Riigi Teataja ka selle võrguväljaannet ning IBSi andmebaasi. «Riigi Teataja võrgus on selles mõttes tüütu, et ei sisalda seaduste terviktekste, need tuleb ise algtekstist ja kõigist muudatustest kokku lugeda. Ka kasutamine on alguses veidi keeruline, kuid see-eest on baas ammendav,» nendib ta.

«See on linnukese pärast tehtud, praktilise kasutaja jaoks üsna mõttetu,» hindab Riigi Teatajat Internetis Harju maavalitsuse jurist Kristjan Kenapea. Vajalike tekstide leidmiseks kasutab tema Estlexi.

Internetis ilmuva Riigi Teataja tähtsus siiski pidevalt kasvab.

Jüri Soone sõnul langeb paberil Riigi Teataja trükiarv iga aastaga umbes 10 protsendi võrra. Peale selle, et seadused on Internetis kättesaadavad, on põhjuseks ka ettevõtete kulude kokkuhoid. 1995. aastal, internetiseerumise algusaegadel, oli Riigi Teataja trükiarv 8900, nüüd 5200.

Näiteks kohalike omavalitsuste aktid, mida varem avaldati paberväljaandes, on sellest kevadest üle riigi kättesaadavad ainult Internetis.

Kuid kuni Riigi Teataja võrgukülg muutub kasutajasõbralikumaks, teadmiseks kasutajale: lemmatiseerija on arvutiprogramm, mis paneb sõnavormile tekstis algvormi ehk lemma ja otsib selle abil märksõnaga seotud tekste.

www.rk.ee/~teataja

www.andmevara.ee/estlex

www.seadus.ibs.ee

Hetkel kuum