Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi Teataja lemmatiseerib andmevälju

    Kolmest enam levinud õigusaktide andmebaasist on Riigi Teataja internetiväljaanne kasutajale ebamugavaim. Riigi Teataja võrguväljaande suurimateks puudusteks peavad kasutajad terviktekstide puudumist ja osalt ainult arvutispetsialistile arusaadavaid selgitusi.
    Jüri Soone sõnul kirjastus terviktekstide võrku toomisega ei tegele, sest see nõuaks liiga palju ressursse. Näiteks käibemaksuseadust on pärast vastuvõtmist 1993. aastal muudetud ja täiendatud üle kahekümne korra ning paari aasta vanuse paberväljaandega ei ole suurt midagi peale hakata.
    Teised kaks tuntumat õigusaktide andmebaasi on riigiarvutuskeskuse loodud Estlex ja Balti Uuringute Instituudi (IBS) poolt Avatud Eesti Fondi toel loodud tasuta andmebaas. Mõlemad baasid saavad andmed Riigi Teataja kirjastuselt ning on kirjastuse enda internetiväljaandest kasutajasõbralikumad.
    Estlexi andmebaasi paigaldamine kohtvõrku on erinevalt teistest tasuline. Paigaldus kohtvõrku maksab alates 9500 kroonist, kuutasu on alates 450 kroonist. Internetis on üleval ka Estlexi lihtsam tasuta versioon, mida uuendatakse kord nädalas. IBSi andmebaas on tasuta, kuid see ei uuene alati samal ajal uute seaduste jõustumisega.
    Advokaadibüroo Koolmeister & Ko advokaat Indrek Västrik kasutab igapäevatöös peale paberil Riigi Teataja ka selle võrguväljaannet ning IBSi andmebaasi. «Riigi Teataja võrgus on selles mõttes tüütu, et ei sisalda seaduste terviktekste, need tuleb ise algtekstist ja kõigist muudatustest kokku lugeda. Ka kasutamine on alguses veidi keeruline, kuid see-eest on baas ammendav,» nendib ta.
    «See on linnukese pärast tehtud, praktilise kasutaja jaoks üsna mõttetu,» hindab Riigi Teatajat Internetis Harju maavalitsuse jurist Kristjan Kenapea. Vajalike tekstide leidmiseks kasutab tema Estlexi.
    Internetis ilmuva Riigi Teataja tähtsus siiski pidevalt kasvab.
    Jüri Soone sõnul langeb paberil Riigi Teataja trükiarv iga aastaga umbes 10 protsendi võrra. Peale selle, et seadused on Internetis kättesaadavad, on põhjuseks ka ettevõtete kulude kokkuhoid. 1995. aastal, internetiseerumise algusaegadel, oli Riigi Teataja trükiarv 8900, nüüd 5200.
    Näiteks kohalike omavalitsuste aktid, mida varem avaldati paberväljaandes, on sellest kevadest üle riigi kättesaadavad ainult Internetis.
    Kuid kuni Riigi Teataja võrgukülg muutub kasutajasõbralikumaks, teadmiseks kasutajale: lemmatiseerija on arvutiprogramm, mis paneb sõnavormile tekstis algvormi ehk lemma ja otsib selle abil märksõnaga seotud tekste.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.