Vahur Lokk • 1. juuni 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Ettevõtjavõõras maksueelnõu

Sain üle pika aja tõsiselt positiivse lugemiselamuse. Tekstiks oli -- üllatus, üllatus -- rahandusministeeriumis välja töötatud uue tulumaksuseaduse eelnõu (huvilistele kättesaadav ministeeriumi koduleheküljelt). Tõtt-öelda olen ikka olnud veidi skeptiline koalitsiooni lubaduse suhtes ettevõtete tulumaksu kaotamise kohta. Uus eelnõu näitab aga, et tegijatel on tõsi taga.

Uue ideoloogia kohaselt loobutakse ettevõtete «karistamisest» kasumi tootmise eest ning viiakse rõhk kasumi väljavõtmise maksustamisele, sel viisil soodustades reinvesteerimist ja järelikult ettevõtete arengut. Põhiliselt samaks jäävad välismaiste ettevõtete ning füüsiliste isikute maksustamise printsiibid.

Samas on eelnõus hästi tuntav vana hea rahandusministeeriumi käekiri. Ministeeriumist läbi aegade välja tulnud eelnõudest kumab ikka läbi vaikne veendumus, et ettevõtja on oma olemuselt suli, kelle põhieesmärk on riigi petmine. Sellest lähenemisviisist pole puhas ka äsja loetud eelnõu ning mõneski punktis tähendavad seaduse autorite pingutused pettuste vältimiseks ühtlasi lapse koos pesuveega välja viskamist. Tunda annab ka tegijate vähene või pigem olematu ettevõtluskogemus, mis takistab mõnegi sätte tegelike tagajärgede hindamist.

Kõigepealt kuulutab uus seadus ilmselt füüsiliste isikute ettevõtluse lõppu Eestis. Seaduse autorite hirm pettuste laviini ees on ühelt poolt mõistetav, küllap on ettevõtjad selleks piisavalt põhjust andnud. Teisalt on selline «rohujuuretasandi» ettevõtlus omamoodi kasvulava, mille likvideerimise negatiivsed tagajärjed avalduvad täielikult alles pikema perioodi vältel.

Omaette pähkel on eelnõu paragrahv 38 «Tulumaks erisoodustustelt», eeskätt selle lõige 4, mille eesmärk seletuskirja kohaselt on vältida varjatud töötasu maksmist dividendidena. Lõige loetleb rea juhte, mil dividendide maksmine loetakse erisoodustuseks ja seega kuulub maksustamisele lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga.

Seadusloojate pingutused ei kanna tõenäoliselt olulist vilja, kuid tekitavad rea veidraid olukordi.

Lõike alapunkt 1 loeb erisoodustuseks aktsia nimiväärtust ületavad dividendid. Olukorras, kus ettevõtte aktsia/osakapital on omakapitaliga võrreldes väike ning laenukoormus mõõdukas, muudab see säte suuremate kasumite väljamaksmise võimatuks.

Alapunkt 2 loeb erisoodustuseks dividendide maksmise otsuse hetkel aktsionäriks mitte olnud isikutele dividendide maksmise. Ehk teisiti, börsihullud, ettevaatust! Aktsionäride üldkoosoleku ja ex-dividend päeva vahelisel ajal ei ole soovitav uusi investeeringuid ette võtta -- maksate dividendidelt ka sotsiaalmaksu.

3. punkt seab rumalasse olukorda investorid, kes juhtuvad töötama samas ettevõttes. Erisoodustuseks loetakse palka ületavat dividendiosa. Ettevõtte omanik, kes ühtlasi töötab selle juhina, satub nii olukorda, kus kasumi väljavõtmine maksustatakse enam kui 55% maksumääraga. Arvestades, et enamiku väiksete firmade juhid ja omanikering kattuvad, muudab sätte väga arvestatavaks probleemiks.

Lõike 4 juures on eelnõu autorid unustanud, et finantsinvesteering ja palgatöö on olemuselt erinevad asjad hoolimata sellest, milliseid skeeme mõned nutikad joonistada võivad, nende segiajamine sellisel kujul on täiesti skandaalne. Soov mõnda petturit takistada (ja sealjuures üsna abitute vahenditega) ei tohiks segada ausa ettevõtja-investori tegevust.

Veel ühe pärli leiame paragrahvi 41 lõikest 3 ning jällegi sõidetakse üle väikeettevõtetest. Teades maksuameti tõlgendusstiili, võib olla enam-vähem kindel, et väiksema palgafondiga firmadest üle kuulõpu kestvatesse välikomandeeringutesse minek (ja küllap mõnigi muu süütu olukord) saab maksuvitstega karmilt karistatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt