Segadus tarkvaralitsentsidega võib viia rootsi kardinate taha

Autoriõiguse seadus võeti Eestis vastu juba 1992. aastal. Kuni 1998. aasta suveni ei olnud see vähemalt arvutitarkvara osas tõsiselt rakendunud.

Esiteks ei teadvustata endale, et sõbralt tarkvara kopeerimine on ka vargus -- vargus autori suhtes. Kuigi sõbrale jääb tema koopia alles, jääb tarkvara autor ilma tasust uue koopia eest, kuigi tal on õigus tasule kogu kasutatava tulemuse osas. Teiseks põhjuseks oli seaduse hambutus rikkujate suhtes.

Nüüd on seadus päris tõsised kihvad saanud. 15. veebruaril jõustus autoriõiguse seaduse, haldusõigusrikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus. Iseenesest ei muutunud kuigi palju autorite õigustega seotud seadusesätted, küll aga karmistati vastutust nende rikkumise puhul.

Kriminaalkoodeksisse lisati terve uus peatükk kuritegudest autoriõiguse vastu, autoriõiguse seadusega kehtestati haldusvastutus juriidilisele isikule, defineeriti piraatkoopia mõiste. Tolliametile pandi kohustus piraatkauba sisseveo tõkestamiseks.

Autorite õiguste kaitse on riigi ülesanne, mida teostavad riigikontroll riigiasutustes, politsei ja tarbijakaitse müügikohtades, majanduspolitsei tegeleb selliste õigusrikkumiste avastamisega ning samuti peab majanduspolitsei algatama juurdluse, kui kannatanud osapoole (tarkvara tootjad) poolt avaldus laekub.

Täna on umbes 90% Eestis kasutatavast tarkvarast litsentsidega katmata. On firmasid ja asutusi, kes ei ole sellele kunagi tulnudki, et ka tarkvara kasutamise eest peab maksma ja on neid, kes ei taha võõra töö eest raha välja käia.

Kindlasti langeb sellise firma reputatsioon, sest ajakirjandusele on tarkvarapiraatlus kuum teema. Lisaks ähvardavad sanktsioonid, mis võivad pisemale firmale saatuslikuks osutuda. Uue seaduse järgi on haldusvastutus (trahv) juriidilisele isikule piraattarkvara kasutamise eest 150 000 kuni 250 000 krooni ja kriminaalvastutus isikule, kes selle installeeris, rahatrahvi või kuni kaheaastase vabadusekaotuse näol (kui tegi seda juriidilise isiku huvides, siis karistatakse mõlemat). Lisandub ka tsiviilvastutus -- autori kahjutasunõue. Seadus näeb ette piraatkoopiate hävitamist ning arvutisüsteemi, kus piraattarkvara kasutati, konfiskeerimist, puhastamist ja Tiigrihüppe programmile üleandmist.

Probleemide vältimiseks määra kindlaks, mida vajad oma tööks ja äriks ning planeeri selle ostmine. Äriplaanis ei planeerita tööks vajaliku auto varastamist, planeerida ei saa ka tarkvara tasuta kasutamist. Arvutifirma abiga saab teha inventuuri, milline tarkvara on organisatsioonis kasutusel ja millist tarkvara tegelikult vajatakse.

Uuri, millised õigused juba olemas ehk ostetud või koos arvutitega saadud. Kehtesta ka organisatsioonisisene tarkvara standard. Sellega lihtsustad ühtlasi süsteemi tugiisikute tööd niihästi töökohtade esmasel installeerimisel kui ka kasutajatoe andmisel.

Vajadusel tuleb hankida puuduvad litsentsid -- arvutifirma suudab soovitada soodsaima korrektse võimaluse (MOLP litsentsid, tootevahetused või litsentsiuuendused võivad anda suure kokkuhoiu). Sisekorra eeskirjades ei tohi töötajatel olla lubatud firma ruumides ja vahenditega haltuurat teha, samamoodi ei tohi olla lubatud kasutada firma arvutisüsteemis piraattarkvara.

Autor: Jako Bergson