Tallinn plaanib ohtlikku laenu võtta

Tallinna linnavalitsuse otsus võtta laenu 130 miljonit krooni on juba käsitlust leidnud, kuid kuna pretsedent on ohtlik, tuleks asja lähemalt vaadelda.

1996. aastal, kui kohalikud valimised olid lähenemas, võttis linn laenu 480 miljonit krooni. Summa suurus oleks olnud 120 miljonit väiksem, kui ei oleks soovitud meeldida valimiste eel. 1997. a laenu ei võetud, 1998. a võeti 240 miljonit ja 1999. a eelarve kinnitamisel lubati laenu võtta 280 miljonit. Nüüd, saades laenu kätte aprillis, tuldi mais otsusele, et vajalik on kiiresti uus laen võtta. Mis on ses plaanis laiduväärset ja ohtlikku, ehkki sellega ei rikuta seadust?

Säästmise asemel kulude suurendamine. Linna eelarves on eeldatavasti 40--70 miljoni suurune auk, mis seletub eelkõige linnavara müügist saadavate tulude vähesusega. Loogiline oleks neis tingimustes, kus tulude laekumine on tagasihoidlik, piirata kulutusi ja mitte planeerida uusi. Augu olemasolu näitab ka volikogu eelnõu seletuskiri, kus näidatakse, et 80 miljonit läheb teedele, 20 busside ostuks ja 30 miljonit eelarveaukude lappimiseks.

Kiirustades võetud laen ei saa olla efektiivne. Eelarvet planeeritakse tükk aega ette ja ta läbib tugeva väitlussõela nii linnavalitsuses kui ka volikogus. Kuidas saab siis äkki maikuus selgeks, et on ootamatu vajadus teid remontida. Tööde teostamisega läheb ülikiireks, arvestades asja halba ettevalmistamist ja riigihangete tähtaegu. Kiirustades vastu võetud otsus ei ole kvaliteetne.

Kiire laenamine on kallis. Tallinn on võtnud laenu alates 1996. a otse rahvusvaheliselt kapitaliturult ja seetõttu saanud soodsa intressimääraga laene. 1996. a oli intressimäär 6%, 1998. a Libor + 0,65% (hetkel ca 3,25%) ja 1999. a Euribor + 1,85% (ca 4,4%). Kavandatava uue 130miljonilise laenu intressimäär tuleb suure tõenäosusega 7--10%, mis teeb laenu oluliselt kallimaks.

Ebakindel laenupoliitika vähendab usaldust. Rahvusvahelisel turul tegutsedes on olulised mõisted läbipaistvus ja usaldusväärsus. Tallinn on seni end esitlenud konservatiivse laenajana, kellel on selge laenupoliitika ja investeerimisprogramm.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's on Tallinnale andnud kõrge krediidireitingu, mis on taganud kindluse investoritele, kes paigutavad oma raha Tallinna võlakirjadesse. Kuidas aga seletada investoritele ja reitinguagentuurile linna käitumist, kus aprillis saadi kätte laen 280 miljonit ja mais tekkis kohe vajadus täiendava 130 miljoni järele?

Selle sammuga kõigutatakse oluliselt Tallinna usaldusväärsust rahvusvahelisel kapitaliturul. Seda usaldust vajatakse aga juba järgmisel aastal, kus plaanitakse võtta uus 235 miljoni suurune laen.

Refinantseerimise mahu suurendamine sisaldab suuri riske. Tallinn on läinud laenude refinantseerimise teed, mida on raske peatada. Koos kavandatava laenuga on järgmisel aastal vaja tagasi maksta laene koos intressidega 271 miljonit krooni. Kogu refinantseerimise idee põhineb eeldusel, et majanduses ei toimu olulisi tagasilööke. Sel aastal tuli laenuraha raskemalt kui enne. Viivitusi ja kõhklusi tekitas Jugoslaavia kriis. Mis juhtub aga, kui mõni kollaps juhtub Venemaal? Võib tekkida olukord, kus uusi laene ei anta ja see seaks ohtu eelarve tervikuna. Seetõttu ei tohi linna laenukoormust oluliselt suurendada.

Tallinna linn ei ole veel otsustanud laenu võtta. Volikogu peaks ütlema ei uuele laenule ja jääma senise konservatiivse laenupoliitika juurde.

Autor: Ants Leemets