18. sajandil ehitatud Klooga mõis on ajaloost tuntud ka Lodensee mõisana, mille järgi rahvusromantiline kirjanik Eduard Bornhöhe ristis «Tasujas» esineva lossi Lodijärveks. Andres Bergmanni tundvate inimeste sõnul oli ta ise nalja visanud, et asendab aastasadu hoonet kaunistanud von Klugeni suguvõsa vapi enda omaga.

OÜ Cynake ostis varemeis mõisa maalilise järve kaldal Keila vallavalitsuselt 100 000 krooni eest. Mõisa juurde kuulub ka hulk erineva lagunemisastmega kõrvalhooneid ja 49 hektarit teenindusmaad. Nõukogude armee sõjaväeosa lahkumise järel lagastatud kinnistuga olid pankuril suurejoonelised plaanid rajada sinna oma residents.

Mõisa akendest avaneb vaade otse Klooga järvele, kõrval lagendikul oleks sobiv maandumisrada ekspankurist peremehe eralennuki tarvis.

Lagunenud mõisahooneid haldab praegu Bergmannile kuuluva ASi Pro Invest tütarfirma Barclay Kinnisvara. Kinnisvarafirma projektijuht Kaido Kõrm töötas varem kaitseministeeriumis, kui mõis veel viimasele kuulus.

Kõrm väidab esialgu, et tema pole mõisa müügi korraldust saanud. Hiljem kinnitab ta telefonitsi, et on välismaistele huvilistele objekti tutvustanud. Kinnistu eest küsitavat hinda ei taha Kõrm öelda. Kinnistu omandisuhteid ei soovi ta kommenteerida.

«Seda võib küll öelda, et üks mõis on Eestimaal ära päästetud,» kinnitab projektijuht, soovimata samas öelda, palju on hädapäraseks säilitamiseks vajalikud tööd omanikule maksma läinud.

Mõisakompleksis on töötanud nii Tallinna Restauraator kui ka Restor. Kahe aastaga on peatatud hoone lagunemine. Praegu ei toimu ehitusel midagi.

Mõisahoonet valvav Aadi Kuriks nägi Bergmanni viimati veebruaris. «On jah müüa, on siin käinud härraseid Saksamaalt ja Luksemburgist,» kinnitab ta. Kõige fantastilisema plaanina on valvur kuulnud ameerika päritolu rahameeste soovist rajada mõisa juurde kuuluvale maale motospordikeskus. Praegugi ei tunne mõisas mürast puudust, lähedal asuval polügoonil täristavad relvi kaitseväelased.

Omanikust rääkides jäävad valvuril sõnad kurku kinni. «Ega Bergmann siin suurt mingi omanik ei ole,» väidab ta ebakindlalt. Senine jutukus on toonud valvurile juba pahanduse kaela.

Kaks aastat tagasi toimunud mõisa müük erakätesse heidab varju Keila vallavanemale Tiit Maele. Mitme anonüümseks jääda soovinud kohaliku elaniku sõnul oli tema jaoks mõisa müük konkursita oluline küsimus, sest pankur Bergmanniga oli seitsmekohalise võlasummaga mehel kasulik hästi läbi saada.

Endise talupidaja võlgade katteks arestiti 1996. aastal tema vara. Mae võlgade kogumaht ulatus üle ühe miljoni krooni. Mõis koos 50 hektari maaga müüdi pool aastat hiljem Tartu korteriaadressil registreeritud OÜ-le Cynake. Kohalike elanike teada on mõisa omanik Bergmann.