Läti gaasihoidlal on strateegiline tähtsus

Suvel on gaasitarbimine kaks kuni kolm korda suurem kui talvel. Lisaks vajab iga riik strateegilise kütuse varu erakordseteks juhtumiteks. Need on peamised põhjused, miks gaasitagavara vaja on.

Inshukalnsi gaasihoidla poorse liivakivi kiht on saja meetri paksune ja asub 600-1000 meetri sügavusel maa all. Selle hoidla mahutavus on 4 mld m³ gaasi. Gaasihoidlat täidetakse suure rõhu all maist oktoobrini ja selle varusid tarbitakse oktoobrist aprillini. Hoidlas on 150 puurauku, millest 90 kasutatakse gaasi väljavõtmiseks. Ööpäevas saab välja pumbata kuni 15 miljonit m³. See kogus katab kõigi kolme Balti riigi vajadused ja jääb ülegi. Lätis on selliseid hoidlaid veel, nii et kokku saaks riigis hoiustada 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

Kuni 1992. aastani olid Läti gaasihoidlad Gazpromi omad, nüüd kuuluvad need Läti Gaasile. Inshukalnsis hoiavad oma gaasitagavara ka Eesti ja Leedu ning Peterburi linn. Hoidla hooldamise küllalt suured kulud tuleb kinni maksta mõistagi tarbijail. Inshukalnsi gaasihoidla direktor Ciedonis Blumbergs ütles, et hoidlas olev gaas kuulub Gazpromile nii kaua, kuni see pumbatakse välja. Et hoidlate kasutamiskulud ületavad tulusid, siis võtab Läti Gaas kahjumi tagasi tarbimistariifide abil.

Kuna Soomes ei saa sealse graniitpinnase tõttu suuremat hulka gaasi hoida, on Läti gaasihoidla vastu hakanud viimasel ajal huvi tundma ka soomlased. Eelkõige kui arvestada, et kavandamisel on suure läbimõõduga merealune Eesti-Soome gaasijuhe. Eeltööd selleks on tehtud ja Euroopa komisjon on võtnud projekti oma tööplaani. Eestile tähendaks see suurt tulu gaasi transiidi pealt. Eesti Gaasi juhtkonna hinnangul aitaks kahe riigi vaheline gaasijuhe ettevõttel äritegevust laiendada.

Inshukalnsi gaasihoidla direktor Ciedonis Blumbergs ütles, et teda soomlaste huvi rõõmustab, sest Soome riigi gaasivaru hoiustamine tooks tööd juurde. Praegu on hoidlal vaba mahtu poole miljardi kuupmeetri jagu, kuid seda on võimalik laiendada veel umbes kahe miljardi kuupmeetri võrra.