Europank usub Eestisse

Leonid Apananski avaldused on tekitanud hämmingut, kas Euroopa suurpank kavatseb tõepoolest investeerida suhteliselt riskantsesse Eesti ettevõttesse. See võib lõppeda sarnaselt 24 miljoni krooni matmisega pankrotti läinud Maapanka. Kahjumisse jäänud finantseerimisprojekte on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal (EBRD) Eestis veel teisigi.

EBRD Baltimaade kontori juhataja Urmas Paavel ütleb, et teated väidetavatest läbirääkimistest Apananskiga tulevad talle üllatusena. Pärast järelepärimist EBRD peakontorist Londonis tunnistab ta, et kontakte Tallinna kesklinnas oleva kinnisvara finantseerimise teemal on olnud.

«Raske on tõmmata piiri, mida võib konkreetseteks läbirääkimisteks nimetada, need kontaktid on pigem informatsiooni vahetamisega piirdunud,» väidab Paavel. Liiati ei tule EBRD investeerimisotsused nii kiiresti kui Apananskil vaja, lisab ta.

EBRD jäi kõigi oma investeerimisprojektidega üle maailma eelmisel aastal rohkem kui 4 miljardi krooni suurusesse kahjumisse. Paavel peab aga investeeringuid Eestisse edukateks. Ta tunnistab, et ainus tõesti äpardunud finantseerimisprojekt on seni olnud vaid Maapanga aktsiate ostmine.

Maapanka kaks aastat tagasi tehtud 24 miljoni krooni suurune investeering tuli Euroopa pangal maha kanda. Enne Maapanga pankrotti minekut kutsus EBRD investorina kommertspanka ka Nordika Kindlustuse, kes ostis Maapanga aktsiaid Hüvitusfondilt laenatud 35 miljoni krooni eest.

Eelmise aasta augustis teatas Nordika, et EBRD koos investeerimisfirmaga Hodgson Martin paigutab kindlustusseltsi aktsiakapitali umbes samas suurusjärgus raha, kui Nordika Maapanga ebaõnnestunud tehinguga kaotas.

Investeerimisotsust kommenteerides eitasid EBRD ja rahvusvahelise investeerimisfirma esindajad, et tegu oli Maapangas kaotatud raha kompenseerimisega Nordikale. Siiski on senini vastamata küsimus, mis ajendas Euroopa suurpanka paigutama raha ettevõtete gruppi, mis on kohaliku kindlustusinspektsiooni hinnangul läbipaistmatu struktuuriga. Eesti ärieliidis võrreldakse Peter Sediniga seotud Nordika grupi ettevõtteid ERA Panga omaniku Andres Bergmanni firmade suletud labürindiga.

Tagantjärele pole ajakirjandus väga edukaks pidanud ka EBRD ligi 30 miljoni kroonist investeeringut Hoiupanga aktsiatesse. Panga hinnatud kaubamärgi tagant tuli Hansapangaga liitumise eel välja panga omanikele kahju toonud luukeresid. Avalikkuse ette jõudnud Daiwa skandaali tõttu kandis Hoiupank mullu esimesel poolaastal üle 264 miljoni krooni kahjumit. Hoiupanga aktsia hind kukkus börsil isegi tasemele 9,7 krooni, mis jäi tol hetkel alla aktsia nominaalväärtusele.

EBRD investeerimispankur Andre Küüsvek, kes eelnimetatud tehingute ajal esindas EBRD huvisid Eestis, ei nõustu, et Euroopa pank oleks Hoiupanga aktsiate soetamisest kahju kandnud. «EBRD investeeris Hoiupanka 1995. aastal, ostes aktsiaid nominaaliga, müüsime need osaliselt 1997. aastal 27 korda märkimishinnast kõrgemalt,» kinnitab Küüsvek. «Täna Hansapanga aktsiatesse ümberarvestatuna oleme oma investeeringuga väga rahul.» EBRD osalus Hansapangas ületab praegu 9 protsenti.

Küüsveki sõnul on EBRD kõik praegused projektid Eesti finantssektoris ja tööstuses kindlalt kasumis. Mitmete projektide puhul aitavad EBRD riski vähendada Eesti riigi garantiid.

Eesti rahandusministeerium maksab osaliselt riigieelarvest tagasi omavalitsustele aastatel 1993--1996 antud energeetikalaenu, mis praegu vaevaliselt tagasi tuleb. Ministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton märgib, et praeguseks on omavalitsuste võlg rahandusministeeriumi ees 12 miljonit krooni. «Mõne omavalitsuse makseraskustest, nagu Võhma ja Oru, võib isegi aru saada, kuid on ka neid, kes lihtsalt ignoreerivad võla olemasolu ja tagasimaksmise kohustust,» lausub Dalton.

Dalton toob konkreetse näitena Paldiski linna. «Linnavalitsus leiab, et riigi kohus ongi anda sellist rahalist abi ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning ei reageeri absoluutselt meie pöördumistele,» kurdab Dalton.

Vaatamata vaidlusi tekitavatele investeeringutele pangandus- ja kindlustussfääri on EBRD teinud kasulikke rahapaigutusi Eesti suurtesse tööstusettevõtetesse, nagu Norma, Imavere Saeveski ja Tolaram Groupi kuuluv tekstiilifirma Baltex 2000.

EBRD praegune esindaja Eestis Urmas Paavel kiidab ka pankade kaudu Eesti noorperedele antud eluasemelaenude projekti.

Pärast suurkahjumite kandmist Venemaa pankadesse tehtud investeeringutelt on EBRD poliitika suurendada investeeringuid väiksema riskiga piirkondadesse, kuhu kuulub ka Eesti.

Kuna EBRD ei tohi omandada üheski finantseeritavas projektis enamusosalust, jääb suurem osa Eesti ettevõtetest otseinvesteeringute saamiseks liiga väikesteks.

«Ei ole mõtet investeerida 10 miljoni Saksa marga suurusesse projekti, kui 100 miljoni margase investeeringu kulud on sama suured,» selgitab Paavel. «Teiseks põevad paljud firmad eelmisel aastal tekkinud majandusraskusi ning nende omakapital on jäänud väga väetiks.»

«Hoiame pilku peal infrastruktuuri ettevõtete erastamisel, kus me saaksime koostööpartnerina abiks olla,» toob Paavel välja võimalikke tulevikuprojekte. «Küsimus on vaid selles, kas meie teenuse vastu nõudlust on.»

Paavel on kindel, et lähema viie aasta jooksul on EBRD roll Eestis jätkuvalt vajalik ning suurpank kavatseb oma kohta suurfinantseerijana täita.

Hetkel kuum