Majandusaasta lõpeb defitsiidiga

Tegelikult on miljardi ulatuses juba kulusid edasi lükatud. Me oleme miljardi vähem kulutanud, kui seda on ette näinud finantseerimise graafikud. Selle summa suurendamise võimalused on praegu praktiliselt ammendatud.

Osa neist kuludest, mida ministrid loodetavasti leiavad, langeb selle sama miljardi hulka, kuid ehk leitakse ka täiendavaid allikaid. Need kulud, mis on tegemata jäänud, tuleb paremini vormistada, et neid ei tehtaks ka järgneva paari kuu jooksul. Selleks on vaja poliitilist kinnitust.

Mille arvel saab kulutusi kokku hoida?

Eelkõige on nendeks kõikvõimalikud lepingulised tööd, mida võib-olla ei pea tingimata tegema täna, vaid võib teha septembris.

Mida ei saa edasi lükata, on palgad ja pensionid. Aga kas mööbliuuendus peab toimuma nüüd või kahe-kolme kuu pärast -- see on suhteliselt lihtne näide, mida saab edasi lükata.

Miks tuli rahandusministeerium praegu välja ettepanekuga võtta kasutusele välismaal asuvad reservid?

Nagu ma ütlesin, on miljard juba kokku hoitud. Teine miljard on olnud puudu jooksvatest tuludest, mis oleks pidanud finantseerima neid kulusid, mis on juba tehtud. Me oleme niikuinii reserve kasutanud, aga need on olnud kodumaised. Aasta alguses oli meil põhimõte, et ikkagi väljast raha ära ei too, arvestades, missuguse majanduspoliitilise signaali see Eestist välja saadab.

Aasta alguses oli kodumaiseid aktivaid suhteliselt vähe, isegi kassatagavara oli välisaktivates. Eelmise aasta lõpus olid kulutused päris suured, need sõid kodumaise raha ära. Eestis oleva raha hulka suurendas Telekomi müügist saadud tulu. Sellest viidi pool ehk poolteist miljardit välja, kuid siiajäänu on läinud jooksvate kulutuste katmiseks.