Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Registreerimine ei ole kohustuslik
Kaubamärke kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade eristamiseks teistest samalaadsetest kaupadest, teenindusmärke aga teistest sama suunitlusega teenustest. Kauba- ja teenindusmärke tavaliselt käsitletakse ühe mõistega kaubamärgid.
Tihti räägitakse ekslikult kaubamärgi patenteerimisest. Tegelikult kaubamärk registreeritakse patendiametis. Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist, sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähiste kombinatsiooni.
Kaubamärgile õiguskaitse saamiseks tuleb esitada nõuetele vastav taotlus patendiametile, kes teostab täisekspertiisi, st kontrollib, kas esitatud tähis vastab olemuslikult registreerimisnõuetele ja ega ta ei riku varasema kaubamärgiomaniku õigusi.
Kaubamärk registreeritakse taotluse esitaja poolt soovitud kaupade või teenuste suhtes pärast ekspertiisi tegemist.
Ainuõigus kaubamärgile tekib tema kandmisega riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse, kaubamärgi omanikule aga väljastatakse kaubamärgitunnistus.
Kaubamärgi omanik saab kaitsta oma õigusi halduskorras ja kohtus.
Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustus, vaid õigus. Registreerimata kaubamärk (kui ta ei ole üldtuntud Eestis) ei anna kasutajale eriõigusi (ei saa takistada konkurente kasutamast sama märki). Kaubamärgi registreerimine annab tema omanikule õigused Eesti territooriumil.
Kaubamärgi võib registreerida ka rahvusvaheliselt nn Madridi kokkuleppe protokolli järgi, esitades taotluse patendiameti kaudu Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (Genfis), näidates avalduses ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Enne seda peab aga kaubamärgi registreerimise taotlus olema esitatud patendiametile või olema juba Eestis registreeritud.
Rahvusvahelise kaubamärgi registreerimise taotluse esitamiseks on soovitav eelnevalt pöörduda konsultatsiooni saamiseks kas patendivolinike või patendiameti poole.
Konsultatsioone kaubamärkide ja ka teiste tööstusomandi objektide kohta antakse ka patendiraamatukogus Olevimägi 8/10.
Enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist on soovitav teha päring, kas ei ole esitatud taotlust sama märgi registreerimiseks või on juba patendiametis registreeritud ja kantud vastavasse registrisse.
Päringu eest tuleb tasuda riigilõiv 120 krooni. Infot päringute kohta ja muud teavet seoses taotluse esitamisega on võimalik saada patendiameti vastuvõtuosakonnast.
Taotluse blanketid on ka Internetis riigikantselei koduleheküljel (http://www.rk.ee/blanketid). Taotluste esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv (põhiklassi lõiv on 2800 krooni).
Kaubamärgiseadus on avaldatud 17. veebruari 1998 Riigi Teataja I osas nr 15 ning kauba- ja teenindusmärgi registreerimise taotluse dokumentide vorminõuete ja esitamise korra võib leida 24. aprilli 1988 Riigi Teataja Lisas nr 143/144.
Autor: Reet Aas