Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee vastu 56 mln kroonine nõue

    Alkmar Trade'i nõude järgi rikkus Eesti Raudtee lepingut, mille ta oli 1993. aastal sõlminud firmaga S.K.K. Eesti Raudtee hilines S.K.K.-le 30 000 krooni tasumisega 180 päeva, viivis aga oli 1,2% päevas, kusjuures viivisemäär kasvas geomeetrilises progressioonis iga järgneva päeva kohta. Audiitoribüroo ASi Eifo arvestuse järgi moodustas võla intress 319 kvadriljonit krooni (319x1015 krooni).
    Enda kätte jõudnud võlanõude alusel esitaski Alkmar Trade Eesti Raudtee vastu hagi. Hagis nõuab Alkmar Trade Eesti Raudteelt 56 miljonit krooni, kuid samas on hageja ajutiselt vähendanud nõudesummat 10 000 kroonile. Viimane summa tuleneb asjaolust, et hageja on kohtule riigilõivu maksnud vaid 10 000 kroonise nõude esitamiseks vajaliku 600 krooni. Samas on võimalik nõude suurust kuni oktoobrini, mil toimub kohtuistung, veel tõsta. Siis tuleb maksta kohtule samuti selle võrra suuremat riigilõivu.
    «Informatsioon sellest, et selline nõue on olemas, mõjutab Eesti Raudtee erastamist,» ütles hageja esindaja OÜ Alkmar Trade juhataja Aleksander Krimanov. Tema sõnul omab suure eelise erastamisel see, kes ostab nõude välja. Krimanovi väitel on tema poole pöördunud mitu Eesti Raudtee võlgnikku sooviga omandada osa nõudest.
    «Hindame seda mitte eriti pädevaks asjaks,» ütles ASi Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch eile.
    Eesti Raudteed esindatav vandeadvokaat Jaak Oja ütles, et kõik need hageja poolt esitatud summad on natuke naljakad ja ta saab aru hageja positsioonist, kes loodab suurt raha saada. «Kuid kohtupraktika räägib, et viivist üle selle põhisumma välja ei mõisteta.» Ta lisas, et vaidlus käib ka viivise arvutamise metoodika üle.
    «Alkmar Trade tuleb kohtusse õnne katsuma,» märkis Oja. «Aga nõue on praegu 10 000 krooni ja Eesti Raudtee jaoks ei ole 10 000 krooni küsimus,» lisas ta.
    Parbo Juchnewitsch ütles, et need 10 000 krooni, mis Alkmar Trade oma hagis nõuab, on Eesti Raudtee äriseisus üleval.
    «Me võtame asja positiivselt,» sõnas Juchnewitsch. «Hindame seda kui suurimat afääri.»
    Eelmisel nädalal esitas Alkmar Trade Eesti Raudteega seotud dokumendid koos hagiga erastamisagentuuri. Agentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul ei ole nõue takistuseks Eesti Raudtee erastamise protsessis. «Muidugi kohus võib teistmoodi arvata,» lisas ta. Täna arutab erastamisagentuuri nõukogu Eesti Raudtee erastamiskava muutmist, mille kohaselt läheb ettevõte erastamisele avalikul konkursil.
    26.04.1993 Eesti Raudtee ostis S.K.K. käest kütust ligi 6,8 miljoni krooni eest.
    Lepingus, millele kirjutas alla tollane Eesti Raudtee peadirektor Jakov Leðkin, kehtestatud intressimäär oli 1,2 protsenti päevas, kusjuures intressimäär kasvas geomeetrilises progressioonis iga järgneva päeva kohta.
    Eesti Raudtee maksis osa raha tähtajaliselt ja ligi 30 000 krooni 180 päeva ettenähtust hiljem. Audiitoribüroo ASi Eifo arvestuse järgi moodustas intress 180 päeva eest 319 kvadriljonit krooni.
    02.05.1994 loovutas AS S.K.K. rahalise nõude Eesti Raudtee vastu OÜ-le AE Business Group. Nõude maht on ligi 968 triljonit krooni.
    13.10.1994 mõistis linnakohus Eesti Raudteelt välja hageja AS S.K.K. kasuks 100 000 krooni ühe viivitatud päeva eest.
    26.06.1998 loovutas OÜ AE Business Group (esindaja Aleksander Krimanov) rahalise nõude OÜ-le Alkman Trade (esindaja Aleksander Krimanov). Nõude maht on ligi 734 miljonit krooni
    03.07.1998 esitas Alkmar Trade Eesti Raudtee vastu haginõue 56 miljonit krooni, mis on ajutiselt vähendatud 10 000 kroonini
    Allikas: Alkmar Trade
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.