Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Raudtee vastu 56 mln kroonine nõue
Alkmar Trade'i nõude järgi rikkus Eesti Raudtee lepingut, mille ta oli 1993. aastal sõlminud firmaga S.K.K. Eesti Raudtee hilines S.K.K.-le 30 000 krooni tasumisega 180 päeva, viivis aga oli 1,2% päevas, kusjuures viivisemäär kasvas geomeetrilises progressioonis iga järgneva päeva kohta. Audiitoribüroo ASi Eifo arvestuse järgi moodustas võla intress 319 kvadriljonit krooni (319x1015 krooni).
Enda kätte jõudnud võlanõude alusel esitaski Alkmar Trade Eesti Raudtee vastu hagi. Hagis nõuab Alkmar Trade Eesti Raudteelt 56 miljonit krooni, kuid samas on hageja ajutiselt vähendanud nõudesummat 10 000 kroonile. Viimane summa tuleneb asjaolust, et hageja on kohtule riigilõivu maksnud vaid 10 000 kroonise nõude esitamiseks vajaliku 600 krooni. Samas on võimalik nõude suurust kuni oktoobrini, mil toimub kohtuistung, veel tõsta. Siis tuleb maksta kohtule samuti selle võrra suuremat riigilõivu.
«Informatsioon sellest, et selline nõue on olemas, mõjutab Eesti Raudtee erastamist,» ütles hageja esindaja OÜ Alkmar Trade juhataja Aleksander Krimanov. Tema sõnul omab suure eelise erastamisel see, kes ostab nõude välja. Krimanovi väitel on tema poole pöördunud mitu Eesti Raudtee võlgnikku sooviga omandada osa nõudest.
«Hindame seda mitte eriti pädevaks asjaks,» ütles ASi Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch eile.
Eesti Raudteed esindatav vandeadvokaat Jaak Oja ütles, et kõik need hageja poolt esitatud summad on natuke naljakad ja ta saab aru hageja positsioonist, kes loodab suurt raha saada. «Kuid kohtupraktika räägib, et viivist üle selle põhisumma välja ei mõisteta.» Ta lisas, et vaidlus käib ka viivise arvutamise metoodika üle.
«Alkmar Trade tuleb kohtusse õnne katsuma,» märkis Oja. «Aga nõue on praegu 10 000 krooni ja Eesti Raudtee jaoks ei ole 10 000 krooni küsimus,» lisas ta.
Parbo Juchnewitsch ütles, et need 10 000 krooni, mis Alkmar Trade oma hagis nõuab, on Eesti Raudtee äriseisus üleval.
«Me võtame asja positiivselt,» sõnas Juchnewitsch. «Hindame seda kui suurimat afääri.»
Eelmisel nädalal esitas Alkmar Trade Eesti Raudteega seotud dokumendid koos hagiga erastamisagentuuri. Agentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul ei ole nõue takistuseks Eesti Raudtee erastamise protsessis. «Muidugi kohus võib teistmoodi arvata,» lisas ta. Täna arutab erastamisagentuuri nõukogu Eesti Raudtee erastamiskava muutmist, mille kohaselt läheb ettevõte erastamisele avalikul konkursil.
26.04.1993 Eesti Raudtee ostis S.K.K. käest kütust ligi 6,8 miljoni krooni eest.
Lepingus, millele kirjutas alla tollane Eesti Raudtee peadirektor Jakov Leðkin, kehtestatud intressimäär oli 1,2 protsenti päevas, kusjuures intressimäär kasvas geomeetrilises progressioonis iga järgneva päeva kohta.
Eesti Raudtee maksis osa raha tähtajaliselt ja ligi 30 000 krooni 180 päeva ettenähtust hiljem. Audiitoribüroo ASi Eifo arvestuse järgi moodustas intress 180 päeva eest 319 kvadriljonit krooni.
02.05.1994 loovutas AS S.K.K. rahalise nõude Eesti Raudtee vastu OÜ-le AE Business Group. Nõude maht on ligi 968 triljonit krooni.
13.10.1994 mõistis linnakohus Eesti Raudteelt välja hageja AS S.K.K. kasuks 100 000 krooni ühe viivitatud päeva eest.
26.06.1998 loovutas OÜ AE Business Group (esindaja Aleksander Krimanov) rahalise nõude OÜ-le Alkman Trade (esindaja Aleksander Krimanov). Nõude maht on ligi 734 miljonit krooni
03.07.1998 esitas Alkmar Trade Eesti Raudtee vastu haginõue 56 miljonit krooni, mis on ajutiselt vähendatud 10 000 kroonini
Allikas: Alkmar Trade